Perkin Warbeck - kaupmehesell, kes arvas, et suudab end valetada Inglismaa kuningaks

 (4)
Perkin Warbeck - kaupmehesell, kes arvas, et suudab end valetada Inglismaa kuningaks
Perkin Warbeck Wikimedia commons

Millalgi 1490. aastal ilmus see 16-aastane noormees Burgundia õukonda ja väitis, et on Edward IV teadmata kadunud poeg Richard of Shrewsbury, Yorki hertsog. Järgmistel aastatel tegi see "Vale-Richard" mitu nurjunud katset Inglismaal maabuda ja sealset trooni endale nõuda, kuni lõpuks, 25-aastasena leidis täna, 515 aastat tagasi, oma vägivaldse lõpu.

Teadaolevalt oli noormehe tegelik nimi Perkin Warbeck ja ta oli Jehan de Werbecque'i (alias John Osbecki) poeg Flandriast, sest kuigi 1497. aastal ülekuulamisel pressitigi talt ülestunnistus välja, paistavad Tournai ajalooürikud tema sugulussidemeid kinnitavat.

Sündinud oli ta umbes 1474. aastal, tema isa oli töötanud kontrolörina Tournais, ema oli aga poisi kümneaastasena viinud Antwerpenisse, et temale hollandi keelt õpetada. Mitme eelneva meistri järel sattus ta inglasest kaupmehe John Strewe teenistusse, hiljem aga juba ühe bretoonist kaupmehe laevale, nii ka Iirimaale Corki sadamasse, kus väidetavalt keegi arvas temas ära tundvat kadunud printsi.

Teatavasti oli Yorki dünastiasse kuulunud Edward IV Inglismaa kuningas 1461-1470 ja 1471-1483. Kui Edward IV 1483. aastal suri, oleks trooni pidanud pärima ta poeg Edward V, aga võimu haaras endale hoopis ta onu, surnud kuninga vend Richard III. 13-aastane Edward V koos kümneaastase venna Richardiga suleti Toweri kindlusesse, kus nad ebaselgetel asjaoludel 1483. aastal jäljetult kadusid. On oletatud, et onu Richard III lasi lapsed lihtsalt tappa.

Seotud lood:

Richard III leidis ise vägivaldse surma Bosworthi lahingus kaks aastat hiljem. Rooside sõda lõppes Yorki dünastia liitlase, Tudorite soost Henry VII võimuletulekuga (1485-1507). Ja üha uute tronipretendentide ilmumine oli Tudorite dünastia jaoks ikka tõsiseks majanduslikuks koormaks, sõjapidamine oli kõike muud kui odav tegevus.

Esmalt, 1487. aastal maabus Inglismaal koos iiri ja flaami vägedega keegi 10-aastane Lambert Simnel, kes väideti olevat Edward IV ja Richard III vennapoeg Edward (kes ise oli samuti kinni Toweri kindluses, aga siiski veel elus). Lahingu kaotanud Simnel jäeti siiski ellu ja oli hiljem isegi kannupoisina Henry VII õukonnas, surres millagi pärast 1525. aastat.

Video: David Beckham Perkin Warbecki rollis Pepsi reklaamvideos:

Perkin Warbecki käsi nii hästi ei käinud. 1491. aastal leidis ta Iirimaal küll uskujaid, kes olid tema nõuet troonile toetama, kuid sellest polnud palju abi. Siis saabus ta Prantsusmaale, kus kuningas Charles VIII küll teda ülal pidamast keeldus, aga Edward IV õde, Margaret oli Burgundia hertsoginnana valmis Warbecki oma vennapojaks tunnistama.

Varasem liidusuhe Burgundia ja Inglismaa vahel oli kadunud, nüüd oli Burgundia õukond suurimaid Tudorite-vastase ässitustöö kantse. Ja ka Habsburgid võtsid selle troonipretendendi kohe omaks, 1493. aastal osales ta "Inglismaa kuninga Richard IV" nime all koguni keiser Friedrich III matustel Viinis.

Kui kohe ei õnnestu, siis proovi uuesti

3. juulil 1495 maabus pretendent Burgundia rahastatuna Inglismaal Kentis, kuid tema sõduritest 150 sai surma juba enne kui Perkin Warbeck isegi laevast maha oli astunud. Ta oli sunnitud taanduma, sedapuhku Iirimaale. Ka seal ei saatnud teda rohkem edu, Henry VII aga amnesteeris iirlasi hiljem iroonilise märkusega: "Järgmisena oleks nad valmis juba ahvi kroonima."

Siis leidis aga Warbeck sõbra Šotimaal, kuningas James IV isikus. Üleeuroopalise vandenõu keskmes, kus Hispaania ja Šotimaa otsisid võimalust Tudoreid Inglismaal kukutada, anti Warbeckile naiseks koguni kuningas James IV sugulane Catherine Gordon. Septembris 1496 oli Šoti armee juba marssimas Inglimaa peale, eelduses, et pretendent on nelja-viie päevaga Londonis võimule pandud. Aga enne tõsisemaid kokkupõrkeid tõmbus see armee juba Newcastle'i alt tagasi. Isegi põhjapoolseim Inglismaa osa Northumberland ei olnud valmis pooli vahetama. James IV tegi inglastega rahu, pistis noore pretendendi laevale, pilkava nimega Cuckoo, millega bretoonid viisid Perkin Warbecki juulis 1497 häbistatuna Iirimaale tagasi.

Seal oli tema käsutuses veel vaid 120 meest, aga septembris 1497, kui ta kolmandat korda Inglismaal, sedapuhku Cornwallis jala maha pani, kogunes tema lipu alla juba 6000 meest. Warbeck ise aga langes kohe Henry VII kätte vangi, ning suurt lahingut isegi ei nähtud.

Ülekuulamisel end petiseks tunnistanud Warbeck sai küll armu, teda veeti pilkavate hüüete saatel läbi Londoni, tal lubati seejärel isegi kuninglikel bankettidel osaleda, kuigi tal ei lubatud kohtuda oma naisega, kes viibis kuninganna õukonnas. Ta tundis end vangina, ning teise põgenemiskatse järel veeti ta juba viidi Tyburni torni, kus alandava ülestunnistuse järel 23. novembril 1499 üles poodi.

Enne 1497. aastat oli teistel küll võimatu teada, kas ta oli tegelikult kuninga poeg või lihtsalt petis, kuna ta tõesti sarnanes Edward IV-le. Filosoof ja riigimees Francis Bacon uskus sajand hiljem, et ta oli pigem Edward IV sohipoeg. On ka ajaloolasi, kes ei usu piinamisel saadud ülestunnistusi ja usuvad ikka, et Perkin Warbeckina üles poodud noormees võis tegelikult olla siiski see, kelleks ta end väitis.