Pentagon panustab suurelt mäluimplantaadi arendamisse, juba nelja aasta jooksul

Kõlab nagu ulme, seadeldis, mida on võimalik kirurgiliselt ajusse paigaldada, et luua, talletada ja taastada mälestusi. Pole just otseselt militaarne eesmärk, kuid militaartehnoloogiate arenduskeskus DARPA on võtnud ka sellise uurimistöö oma kilbi alla, vahendab sci-tech-today.com.

DARPA teatas eelmisel nädalal, et on sõlminud kokkuleppe

California Los Angelese ülikooli

(UCLA) ja

Pennsylvania ülikooliga

, et nelja aasta jooksul selline seadeldis välja töötada. Esimesed kasusaajad oleks sel juhul vigastatud sõjaväelased,

Pentagon

panustab aga projekti kümneid miljoneid dollareid. Kahele ülikoolile saadetakse appi ka Lawrence Livermore riikliku laboratooriumi neurotehnoloogia eksperdid ja kaks aju stimuleerivate seadmete tootjat, Medtronic Inc. ja Neuropace Inc.

Uurimisprogrammi ametlik nimi on Restoring Active Memory, ja kuigi on ka palju sõjainvaliide, kes miini- või pommiplahvatustes viga saanud, katsetatakse selliseid prototüüpe esialgu siiski pigem epilepsiahaigete peal. Vabatahtlikest "katsejänestest" ülikoolidel puudust ei ole. Juba seni on kümnetele tuhandetele Parkinsoni tõbe või epilepsiat põdevatele inimestele ajusse siirdatud stimuleerivaid implantaate, et värinaid ja haigushooge kontrolli all hoida, ja nähtavasti üsna edukalt.

"Meil ei ole olemas "Rosetta kivi" mälusüsteemi avamiseks (selline kivi avas ootamatu ukse muistsete hieroglüüfide dešifreerimiseks - toim)," nentis siiski Pennsylvania ülikooli arvutusliku mälu laboratooriumi direktor Michael J. Kahana. " Darpa projekt üritab dramaatiliselt kiirendada sellise "Rosetta kivi" dešifreerimist." Ehk lõpuks ka õnnestub.

UCLA keskendubki nüüd selle ajupiirkonna uurimisele, kus mälestusi luuakse ja talletatakse, saades Pentagonilt 15 miljonit dollarit nelja aasta peale. Pennsylvania ülikoolile makstakse sama aja peale uurimis- ja arendustöö teostamiseks 22,5 miljonit dollarit. Barack Obama on sellistele teadustöödele eraldanud aga 100 miljonit.

Niisiis on tahtmine olemas, juba 2017. aastal selliseid seadmeid katsetama hakata, samas kui sügavaimat tundmist mälu ja aju toimimise kohta ikka veel ei ole. Inimaju kaardistamise hiigelprojektid, üks Euroopas ja teine Ameerikas on ikka veel pooleli ja ei edene sugugi loodetud tempos. Inimaju kaardistamise BRAIN Initiative saab aastas USA eelarvest aga 300 miljonit dollarit, kümne aasta jooksul.