Nüüdseks on selge, et vähemalt sõjavägi mõistab olukorra tõsidust: kliima muutumine mõjutab võimsate tormide, enneolematute üleujutuste ja merepinna tõusu näol riigi kaitsevõimet vahetult, piiritaguseid konflikte sünnitades ja võimendades aga ka kaudselt.

Pentagon töötas president Barack Obama valitsusajal välja kava kliimamuutuse mõjudele reageerimiseks, kuid tänavu märtsis tõmbas uus president kriipsu peale kõigile eelkäija algatatud kliimamuutuse-vastastele föderaalsetele programmidele, teiste seas ka sõjaväe kliima-tegevuskavale. Sisuliselt käskis president Pentagonil katkestada kliimamuutuseks valmistumise. Õnneks on kaitseministeerium otsustanud käsust mitte välja teha.

Selle asemel jätkatakse eesmärkide elluviimisega, kuna see on nii sõjanduslikus kui ka teaduslikus plaanis mõistlik. 2014. aastal avaldas USA kaitseministeerium kliimamuutuse tegevuskava (ingl climate change roadmap) — komplekti juhendeid paremaks toimetulemiseks kliimamuutusest johtuvate tormidega. Dokument selgitas, kuidas sõjavägi peab hakkama kohanema üsna peagi saabuda ähvardava kliimatulevikuga.

Lisaks sellele, et tegevuskava kaitseks kaitsejõude endid, järeldatakse aruandes, et ennetavatest sammudest oleks mõningast abi ka Ameerika üldsusele. „Võimalik, et sõjaväge hakatakse sagedasemate ja hävituslikumate looduskatastroofide tõttu tsiviiljõududele sagedamini appi kutsuma,“ nendib raport.

Tegevuskava kohaselt väljastas kaitseministeerium mullu jaanuaris direktiivi pealkirjaga „Kliimamuutusega kohanemine ja vastupanuvõime suurendamine selle suhtes“ (Climate Change Adaptation and Resilience). Alustati tegevuskava ellurakendamist ja kliimamuutus tunnistati ametlikult ohuks suurriigi julgeolekule.

Donald Trumpi allkirjastatud määrus peatas tegevuskava rakendamise ja hetkel kaalub administratsioon koguni määruse täielikku tühistamist. Õnneks on Pentagon leidnud võimaluse rakenduskeelust mööda hiilimiseks — viited kliimamuutuse inimtekkelisusele jäetakse kavast välja ja selle ülejäänud sõnastust muudetakse moel, mis on rohkem kooskõlas praeguse valitsuse retoorikaga.

Kaitseminister James Mattis, keda tuntakse ka hüüdnime Hull Koer (Mad Dog) järgi, on varem kinnitanud, et kliimamuutus on tõsiseltvõetav probleem. Ehkki minister on oma avaldustes hoolikalt vältinud kliimamuutuse põhjendamist inimtegevusega, s.t peamist argumenti, mis Trumpi administratsiooni kliimateaduse juures nörritab, tunnistab ta vähemalt, et kliimamuutusest johtuvad ohud on reaalsed ja nende mõju juba pragu käegakatsutav.