Patria ei taha, et Eesti hakkaks ise soomukeid tootma
(3)
Patria on Eestis esindatud esindatud tütarettevõttega Milworks, millest talle kuulub 60 protsenti. Eestis on aastast 2004 kasutusel üle 100 Pasi soomuki XA-180 ja XA-188, neist esimesed jõuavad oma elutsükli lõppu 2025-2026 aastal ning Eesti kaitsevägi tahab need uute vastu välja vahetada - täpsem strateegia saab paika järgmisel kevadel.
Milworksi juhatuse esimees Ingvar Pärnamäe leiab aga, et olemasolevate XA-180 soomukite moderniseerimine oleks kõige kiirem ja soodsam viis maaväe varustamiseks töökindlate soomukitega ning arvab, et masinate eluiga annaks pikendada enam kui 15 aasta võrra.
„Ma usun, et tuleb võtta eesmärgiks vajaliku võimekuse loomine minimaalse kulu ja riskiga, keskendudes juba olemasolevatele masinatele ning loobudes kallist ja riskantsest riiklikust investeeringust Eesti oma soomuki arendamisse," sõnas Pärnamäe.
Olemasolevate soomukite eluea pikendamine ning selle arvelt vähenev uute vajalike soomukite hulk langetaks 100 soomukiga masinapargi eelarvet tervelt 40%, kusjuures uute ja uuenduse läbinud kasutatud masinate elutsüklikulud oleksid peaaegu võrdsed, leiab Pärnamäe, kelle juhitav Milworks Paside remondiga praegu ka tegeleb.
„Kuna Soome kaitsejõud on täna sarnasel moel moderniseerimas oma olemasolevaid XA-180 soomukeid, on selle mudeli varuosad ka Eestile hetkel väga hea hinnaga saadaval," märkis ta.
Milworksist 40 protsenti omava Sebe (Mootor Grupp) esindaja Andres Osula hinnangul ei vaja Eesti oma soomusvõime tõstmiseks kõige moodsamat tehnikat.
„Patriootliku pereäri esindajana olen ma veendunud, et Eesti-taoline väikeriik peab leidma viise, kuidas teha „võimalikult väikse rahaga võimalikult kõva pauku" - luua olemasoleva eelarve raames nii suur soomukipark kui võimalik. Seetõttu ei pea me asendama vanu soomukeid uutega, vaid pikendama olemasolevate soomukite eluiga ning investeerima selle tulemusel kokkuhoitud raha nii paljudesse uutesse masinatesse kui eelarve lubab," selgitas ta.
Kaitseinvesteeringute Keskuse soomustatud sõidukite ja tehnika kategooriajuht Ivar Janson ütles Fortele, et Eesti kaitseväe relvastuses on täna kokku 56 XA-180 ratassoomukit, mille elukaare lõpp on planeeritud selle kümnendi lõppu. Lõplik otsus hankestrateegia osas sõltub tema sõnul väga palju järgmise riigikaitse arengukava otsustest, kui suur on käesoleval kümnendil uute soomukite vajadus.
„Nendest otsustest lähtuvalt hinnatakse, kas soomuki kogu omamiskulu mõttes on mõistlikum osta rohkem uusi soomukeid või pikendada olemasolevate soomukite elukaart. Järgmisel kümnel aastal on Kaitseväel selge kavatsus ratassoomukite koguarvu suurendada, seega uusi soomukeid tuleb niikuinii hankida," märkis Janson.
„Seega, kõik variandid on täna laual ning lõplik otsus hankestrateegia osas tehakse põhjaliku analüüsi tulemusena 2021 aasta suveks," lisas ta.
Eestis on täna soomustatud on 1. jalaväebrigaadi pataljonid Scoutspataljon, Kalevi ja Viru pataljon.
Eesti koostab oma kaitseplaane kümneks aastaks ette - hetkel kehtiv arengukava kannab aastanumbreid 2017-2026 ning näeb ette vaid 10 olemasoleva liikuvsuurtükkide pataljoni juhtimissoomuki hankimise. Järgmise aasta kevadel valmiv uus kava luuakse juba aastani 2030 ja see räägib juba suurusjärgu võrra suuremast tehingust ehk enam kui 100 uuest soomukist, räägitud on isegi 300-st.
Suurejoonelise plaani ettevalmistamise käigus allkirjastasid Soome, Läti ja Eesti kaitseministeeriumi soomukite hankimiseks mullu ühiste kavatsuste protokolli, aasta alguses järgnes tehniline kokkulepe projekti elluviimiseks just Pasi soomukite baasil.
Järgnes teadus-arenduskoostöö leppe ettevalmistamine, kuid Eesti otsustas lõpuks lepingust välja astuda.
„Otsus teadus- ja arenduskokkulepe mitte sõlmida oli ministeeriumi juhtkonna otsus," ütles Fortele Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) esindaja Maria Tiidus.
Ametliku põhjenduse kohaselt ei õnnestunud Eestil ja Patrial läbirääkimiste käigus jõuda kokkuleppele teadus- ja arendustegevuse hinna ning Eesti kaitsetööstusettevõtete osaluse suhtes selles projektis. Eesti sooviks on olnud nimelt algusest peale see, et Eesti kaitsetööstusettevõtted saaksid litsentside alusel osaleda soomukite ehitamisel. Veelgi olulisemaks osutus aga hind.
Esiteks on otsustatud, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus läheb 6x6 soomukite soetamisega seoses edasi konkurentsipõhise hankemenetlusega. Oleks valitud koostöö naabritega, poleks seda vaja olnud - Euroopa Liidu kaitsedirektiivi erand räägib sellest, et kui mitu riiki koos teevad koostööprojekte, siis võivad nad selleks ühe pakkuja välja valida.
Teiseks on endast jõuliselt märku andnud Eestis moodustatud laiapõhjaline konsortsium, millesse kuulub üle 20 ettevõtte nii kaitse- kui masinatööstuse liidust.
Mehitamata kaitseväesõidukite tootja Milrem Roboticsi ja eelmainitud Eesti ettevõtete konsortsiumi juht Kuldar Väärsi räägiski Fortele, et Eesti tegi naabritega ühisplaanist välja astudes „igal juhul õige otsuse".
„RKIK saatis juba augustis erinevatele soomukite tootjatele laiali päringu indikatiivsete hinnapakkumiste saamiseks, et hinnata turgu ja võimalikke pakkujaid. Ka Eesti konsortsium tegi selle päringu raames oma pakkumuse," ütles Väärsi.
Pakkumust koostades disainis konsortsium koos tugevate rahvusvaheliste partneritega töökindla soomuki, mis vastab Kuldar Väärsi sõnul täpselt Eesti kaitseväe tänastele tingimustele ning pakub tulevikus ka uuenduste võimalust. Ta oli kindel ka selles, et soomukeid suudetakse tootma hakata nii kiiresti, kui kaitsevägi seda vajab.
„Kodumaine tööstus suudab vajalikus ajakavas pakkuda konkurentsivõimelist hinda ja head kvaliteeti. Lisandväärtusena loob soomuki Eestis tootmine täiendavaid töökohti ja kasvatab majandust, mis on praeguses majanduskeskkonnas vägagi oluline. Aga see on juba riigi valik ja otsus, millist lahendust eelistada," lisas Väärsi.
