Päev, mil IRA üritas Margaret Thatcherit õhku lasta, tappis aga viis inimest

 (8)

Iiri Vabariiklik Armee (IRA) oli loodud 1917. aastal kandvaks jõuks Iirimaa iseseisvussõjas Briti võimude vastu, kuid järgnenud aastakümnetel muutus üks osa sellest puhtakujuliseks terrorirühmituseks, mis polnud võimeline tunnistama ei iseseisvat Iirimaad ega ammugi mitte sellest lahku rebitud Põhja-Iirimaad. Mis iganes ka ajendiks oli, 1984. aastal oli neil kindlaks otsuseks tappa peaminister Margaret Thatcher.

Täna teame me seda sündmust kui Brightoni hotelli pommirünnakut, sest lõhkekeha plahvatas selles linnas 12. oktoobril 1984, tappes viis ja vigastades vähemalt 31 inimest. Rünnaku korraldas ja võttis omaks 1969. aastal sündinud terrorirühmitus Mitteametlik IRA (Provisional IRA).

Grand Hotel Brightonis oli hoone, kus viibis terve rida konservatiivide partei konverentsile saabunud inimesi ja kuigi peaminister Thatcher pääses rünnakust napilt, hukkusid parlamendi liige Anthony Berry, partei kirderegiooni juht Eric Taylor, lääneregiooni juhi abikaasa Jeanne Shattock, Šoti konservatiivide juhi abikaasa Muriel Maclean ja partei peawhipi (ehk siis isiku, kelle ülesandeks on tagada distsipliin hääletustel) abikaasa Roberta Wakeham.

Vigastada sai teiste hulgas ka kaubandus- ja tööstusminister Norman Tebbit, kelle abikaasa jäi plahvatuse tulemusel püsivalt halvatuks.

Seotud lood:

Hotellitoas, mille vanni all pomm plahvatas, viibisid Šoti konservatiivide liider Donald Maclean ja tema abikaasa. Selleks, et Donaldit pärast plahvatust elusalt alumisele korrusele kukkunud paneelide vahelt kätte saada, kulus päästjail kaks ja pool tundi, Muriel Macleani oli plahvatus aga paisanud läbi seina kõrvaltuppa, ning naine suri vigastustesse viis päeva hiljem haiglas.

24 päeva varem oli samas hotellitoas nr 629 viibinud IRA terrorist Patrick Magee ja paigaldanud vanni alla üheksakilogrammise geligniidist lõhkekeha, millele lisatud pikaajaline taimer. See oli isegi IRA mõõtkavas väike pomm ning "plahvatava želee" tüüpi pommi avastamisel poleks olnud nähtavasti pommikoertestki abi. Pomm plahvatas kell 2.54 öösel, hotelli keskmine osa varises kokku, kuid Victoria-aegse ehitisena oli ülejäänud hotelli konstruktsioon siiski vastupidav ja nii pääses palju inimesi eluga.

Thatcher tegeles parajasti oma kõne ettevalmistusega, kui purustusi sai tema sviidi vannituba, aga mitte sviit ise. Peaminister, tema abikaasa Dennis Thatcher ja nende abi Cynthia Crawford ronisid omal jalal varemetest välja ja järgmisel päeval võis Raudse Leedi reaktsiooni terroristide rünnakule kuulda juba terve maailm. Veelgi enesekindlamana rünnakust välja tulnud peaministri jaoks oli kõne parteikonverentsil kogu karjääri kõrghetkeks, kui ta kuulutas, et kõik katsed demokraatiat terrorirünnakutega hävitada on määratud nurjuma.

Aasta varem oli konservatiivide poolt häletanud 42,4 protsenti brittidest, kolm aastat pärast rünnakut 1987, aga 42,2 protsenti, ehk kuigi osa brittidest Thatcherit ei sallinud, valis teine osa riigist teda endise ülekaaluga võimule tagasi.

Loe veel


Põhja-Iiri kriis (The Troubles) oli üle keenud 1969. aastal, ning enne 1994. aastat ei suudetud ka rahuprotsessi käivitada, vahele jäi rida IRA terrorilööke, 1979. aastal mõrvas IRA aga prints Philipi onu lord Louis Mountbatteni. Kokku hukkus selles "sõjas" 3530 inimest. Mängu tulid ka külma sõja aegsed luuremängud, kuna on tõestatud, et Moskvas peakorterit pidav KGB relvastas Liibüa kaudu otseselt IRA teist poolt, nn Ametlikku IRA-d (Official IRA) ja terroristidele üritati KGB luurekanaleid pidi samal 1984. aastal toimetada ka lõhkeainet Semtex. NSV Liidus oli sel ajal võimul endine KGB juht Juri Andropov ja kaks poliitikut maailmas, keda Moskva kõige avalikumalt vihkas, olid just USA president Ronald Reagan ja Briti peaminister Margaret Thatcher. Kuigi, kahtlematult otsis ka IRA ise omale sihtmärke.

Brightoni Grand Hotel päev pärast plahvatust. Wikimedia commons

Hotellitoa varasemaid külalisi kontrollides jõudsid Briti võimud "Roy Walshi" (Magee varjunimi) jälile, kes vahistati 24. juunil 1985 Glasgow's. Kohus suutis küll tõestada vaid tema ja veel nelja tema kaaslase osaluse rünnakus, kaugemaid sidemeid tõestada polnud võimalik. 1999. aastal, kui Põhja-Iiri rahuprotsess lõpuks käima saadi, vabanes aga Magee (kelle kohus oli kaheksaks eluajaks vangi mõistnud) amnestiaga vanglast.

Margaret Thatcher oli Briti peaministriks 1979-1990, pälvides ametis olles hüüdnime Raudne Leedi, kuna oma avaldustes vastandus ta eriti vihaselt nii kodumaistele leiboristidele, ametiühingutele kui ka Moskvale. Thatcher suri 87-aastasena 2013. aastal.