Calais' piiramine oli küll vormiliselt hoopis osa Itaalia sõdadest, kui Euroopa suured jõud üritasid üksteist korralikult paika panna. Saja-aastase sõja lõpust oli küll möödunud enam kui sajand, aga prantslaste jaoks vajas üks haav mandril veel eraldi sidumist.

Väheseid inglaste Põhja-Prantsusmaa alal asunud valdusi, mis küll Inglismaa kätte sattus algselt tänu sellele, et Normandia hertsog William Vallutaja kunagi oma armeega suure kanali otsustas ületada ja Inglismaa kuningriigina oma valduste hulka liita, sattus tõsisemalt Pariisi luubi alla pärast burgundlaste suurt hävingut 1477. aasta Nancy lahingus. Prantsusmaa sai sisekriisidest üle ja võis keskenduda maailmariigiks tõusmisele.

Guise'i hertsog Francois oli 1552. aastal edukalt kaitsnud Metzi Püha Rooma keisri Karl V vägede vastu, 1557. aastal kutsuti aga tagasi sõjakäigult Itaaliast, et paisata inglased mandrilt minema. Calais' piiramine lõppes suure propagandavõiduga ja ta oli juba edenemas järgmise sihtmärgi Luxembourgi alla, kui sõjale ootamatult rahuga lõpp tehti. Guise'i hertsog oma võitudega saavutatud populaarsust kaua nautida ei saanud, neli aastat hiljem mõrvati ta ühe hugenoti poolt.

Camille Saint-Saëns kirjutas 1908. aastal spetsiaalse muusikapala lühifilmile, mis kujutas Guise'i hertsogi tapmist: