Oli Narva, siis tuli sõda, ja linna enam ei olnud. Nüüd on, aga see on hoopis teine linn

 (79)
Oli Narva, siis tuli sõda, ja linna enam ei olnud. Nüüd on, aga see on hoopis teine linn
ekraanitõmmis videost

Oli aeg, mil Narva kohal alus eestlaste või vadjalaste küla, millel oli kaubahoov Novgorodis. Siis kerkis sinna kaks kindlust, üks ühele, teine teisele poole jõge. Ja peaaegu igas sõjas peeti lahinguid just Narva pärast. Rootsi kavandas Narvast lausa üht oma pealinnadest, ehitades puulinna asemel kivilinna. Eesti koosseisu anti Narva lõplikult alles 1917. aastal. Ja siis tuli saatuslik 6. märts 1944.

Keskaegsed linnad olid enamasti saksa linnad, vahepeal nähti ka Narva venestumist, 20. sajandi alguses eestistumist. 1922. aastal elas Narvas umbes 27 000 inimest, neist kaks kolmandikku eestlasi, vähem kui kolmandik venelasi ja mõni protsent sakslasi. 1939. aastaks oli rahvastik küll vähenenud 22 000 inimeseni. 

Mälestusi sõjaeelsest Narvast, loe siit

Ja kogu linnatäis rahvast olid sunnitud jõuetult pealt vaatama, kui nende ilus barokiaegne linn 1944. aastal maatasa tehti. Kõik seetõttu, et Hitler oli suvatsenud terve Eesti Stalinile kinkida, siis aga otsustasid kaks diktaatorit pidada omavahelise suure lahingu just 1944. aastal Narva pärast. Ja Punaarmee tegi Narva linnale lõpu peale.

Seotud lood:

II maailmasõda oli Narvale laastav, kirjeldab Narva muuseum. Linn jäi tühjaks, kuna elanikud evakueeriti läheneva lahingutegevuse eest. Ajalooline linnasüda purustati lahingutegevuse käigus peaaegu täielikult. Eriti laastav oli 6. märtsil 1944 toimunud Nõukogude Liidu lennuväe pommirünnak. Hävisid vanalinn, Peetri eeslinn, Uusküla, purustati mitmed Kreenholmi hooned.

Videos näeb kaadreid Punaarmee liikumisest Eesti peale 1939. aastal ja nähtavasti ka Narva pommitamisest veidi vähem kui viis aastat hiljem:

Pärast sõda ei lubatud Narva põliselanikel linna tagasi pöörduda, kuna Sillamäele planeeriti rajada salajane uraani rikastustehas, mis oleks tootnud uraani Nõukogude Liidu aatomipommidele. Narvast plaaniti teha Sillamäe elamisrajoon. On teada, et 1948-1949 saadeti Narva ilma loata tagasi pöördunud inimesed linnast välja.

Narva ehitati üles, aga nüüd juba hoopis teistsuguse linnana. Kuna sooviti kiiresti taastada Narva tekstiilitööstuse võimsust, siis toodi Narva inimesi Venemaalt. Just sissesõitnute arvel kasvas Narva elanikkond kiiresti, kui 1944. aasta lõpul oli linnas 550 inimest, viie aasta pärast juba üle 15 000 inimese. 1980. aastate teisel poolel st. nõukogude perioodi lõpuks ulatus Narva elanikkond ligi 90 000 inimeseni ja hakkas siis kiiresti kahanema.

Tänane vene linn Narva välismaalase pilguga:

Täna on Narva elanike arvuks 64 000 (2012. aasta hinnang, 2011. aasta rahvaloendus andis ametlikuks arvuks 58 663) ja seega on Narva Tallinna ja Tartu järel suuruselt kolmas Eesti linn. Kõige rohkem elab Narvas venelasi, 51 434 inimest, ehk 87% narvalastest, eestlasi (3031 inimest), neile järgnevad ukrainlased ja valgevenelased. Ja eesti keelega on linnas siiani raske toime tulla.

Lend tänase Narva kohal: