Paistab olevat üsna kindel, et selle nüüd avalikustatud dokumendi jaoks kogutud informatsioon on vähemalt osaliselt saadud Rootsi vahendusel. Samas on piiritsooni kirjeldus rannikualadel üsna detailne ja ajakohane.

Luure keskagentuuri informatsiooni raport, lisa raportile nr 25X1A

Nõukogude kindlustused Balti rannikul
Info pärit juuli-august 1949

1. Praegused Nõukogude kaitsekindlustused Balti mere kaldal on suures osas rajatud juba esimese nõukogude okupatsiooni ajal 1940-1941. Arvukalt muutusi ja parandusi on tehtud ometi ka päerast 1944. aastat.

2. Kolm kaitse keskliini on rajatud:
a) Irbeni neemest Eesti saarestikuni
b) Paldiskist Eestis Porkkalani Soomes
c) Kroonlinna lahe kaitseks

3. Kaitsesüsteem koosneb paika pandud rannikupatareidest ja strateegiliselt asetatud miiniväljadest. Patareid on toetatud motoriseeritud jalaväeüksustega, soomusvägedega, mobiilsete kahurvägedega. Ka õhutoetusega võib arvestada.

4. Suured, 304 mm kahurid on laskeulatusega 40-45 km, ja on paigaldatud mõningale kaugusele rannikust. Nad on ehitatud selleks, et kontrollida ranniku laevateid. Suuri patareisid toetab ka hulk 152 mm kahureid.

5. Eeldusi on rajatud lähivõitlusega kaitseks. Betoonist kindlustusi jalaväele ja alaliselt paigutatud raskekuulipildujatele on rajatud rannikutest kaugemale. Sisemaal, veel edasi on aga täheldatud tankivastaseid tõkkeid.

6. Peamine nõukogude garnison on paigutatud Saaremaa (Öseli) saarele, ja omab teadete järgi 30 000 sõdurit, koos mõningate motoriseeritud ja soomusüksustega. Ligemale 10 000 meest baseerub Hiiumaa (Dagö) saarel. Motoriseeritud jalavägi ja soomustatud kahurvägi on osa nendest. Kolm alalist hävitajate lennuvälja on ehitatud Hiiumaale.

7. Suur allveelaevabaas on ehitamisel Loksasse, ligemale 70 km kaugusele Tallinnast itta. Suuremas mahus ehitustööd toimuvad ka Paldiski sadamas, Tallinnast läänes, mida üritatakse muuta suuremaks nõukogude baasiks. Nõukogude okupatsioon Soome Porkkala linnas võimaldab täielikku Soome lahe blokeerimist.

8. Ulatuslikud maapinna alused kindlustused on rajatud Leetse neemele Eestis. Maaalused tööd sisaldavad raskepatareisid, kütusedepoosid, elektrijaamu ja maa-aluseid raudteid. Enamik ehitustehnikast Balti rannikul on seejuures Ameerika päritoluga.

9. Nõukogude sõdurid Balti mere rannikualadel on peaaegu eranditult värvatud Kesk-Aasia autonoomsetest vabariikidest. Nad on majutatud maaalustesse barakkidesse ja neil puudub igasugune kontakt tsiviilelanikkonnaga.

10. Kohalik eestlastest rahvastik on deporteeritud ja asendatud suures osas sunnitööliste jõukudega kõikidest rahvustest, NSV Liidu siseministeeriumi käsu all. Nende seas on ka arvukalt Saksa sõjavange ja Vlassovi armee sõdureid.

11. Neli või viis rannikupatareid on paigutatud ligemale poole meremiili kaugusele Klaipeda sadamast. On olnud võimalik jälgida laskeõppusi kangaga kaetud sihtmärkide pihta, mis pukseeritud merele. Tulistamine ei lõppenud ka sihtmärgi kadumisel vaateväljast. Õppelaskmine oli pealiskaudne ja lasud olid kehvasti sihitud.

12. Klaipeda sadama põhjaküljel, lõunapoolsel kail on kaksteist õhutõrjepatareid, asetatuna tosinale kaheksarattalisele raudteevagunile. Kahurid on kaliibriga u 75 - 88 mm. Neil ei ole suudmepidureid (mundingsbremse) ega leegikaitseid (flammeskjuler). Nad on paigutatud veeretatavatele alustele raudteel ja on hästi hooldatud ja valvatud.