Ilmus ajakirjas Sõdur nr 1/2018

Silva Aher on 32-aastane ning töötab Eesti relvastusdirektori esindajana Brüsselis, esindades Eestit nii NATO kui ka Euroopa Liidu relvastusalastel kohtumistel. Käesoleva aasta alguses alustas ta tööd NATO AGSi juhtkomitee esimehena.

Kes on NATO AGSi juhtkomitee esimees ja missugust tööd ta teeb?

Alliance Ground Surveillance on programm, millega arendatakse NATO maaseire võimekust. Täpsemalt hangib NATO programmiga luuredroone.
Esimehe ülesanne on komitee tööd juhtida, vahendada liikmesriikide huve ning otsida kompromisse, et ühiselt hankimisotsuseid langetada.

Kas saad tuua näite kompromisside leidmisest?

Luuredroonidele saab peale panna erineva võimekusega seadmeid – näiteks radareid ja tarkvaraprogramme, mis tõlgendavad infot – ja igale riigile on tähtsad erinevad võimekused. Tuleb leida kompromissid, mis sobivad nii liikmesriikidele kui ka NATO-le. Lisaks tuleb suhelda teiste huvitatud osapooltega NATO sees ja väljas.

Kuidas sellisele ametipositsioonile jõudsid?

Konkursiga. AGSi programmi juhtkomitee esimees valitakse üheks aastaks. Iga riik, kes AGSi programmi komiteesse kuulub – kokku 15 riiki – sai esitada oma kandidaadi. Kandidaadid esitasid Eesti ja Läti ning seetõttu nad hääletada ei saanud. Esimeses voorus sain 11 häält 13st ja teises valiti mind ühehäälselt.

Kui tavaline on, et 32-aastane eestlane sellisele kohale pääseb?

See on väga ebatavaline. Kui ma sellele kohale kandideerisin, siis üks inimene, kes mind toetas, ütles naljaga pooleks: „Ära muretse! Meil valiti just üks verinoor inimene komitee juhiks. Ta on vaid 40 aastat vana.“ Mul olid aga mõned eelised. Ma olin juba AGSi komitees Eesti esindaja ja relvastusteemadega pikalt tegelenud. Kui näiteks USA esindaja minu praegusel ametikohal omab mitut alluvat, siis Eestil on selle positsiooni jaoks üks inimene. See on võimaldanud mul näha ja kogeda palju erinevaid relvastusläbirääkimisi. Seetõttu, kuigi olen noor, on minu kogemuste pagas mõnevõrra laiem kui teiste suuremate riikide esindajatel, kus minusuguseid noori inimesi üldse laua taha ei lubatagi.
Samuti on Eesti võtnud peamiselt konstruktiivse ja tervikpilti arvestava lähenemise, mille keskmeks on teiste riikide positsioonide vahel kompromisside leidmine. Eesti esindamine ei ole seetõttu väga erinev komitee esimehe rolli täitmisest ja teised riigid on hakanud seda märkama.

Räägi palun luuredroonidest, mida uuel ametikohal hankida aitad.

USA Global Hawk baasil ehitatakse võimekad luuredroonid, mis lendavad kaks korda kõrgemal kui reisilennukid, püsivad õhus enam kui ööpäeva ja suudavad isegi läbi pilvede tuvastada maa peal sõitva auto margi.
Hange on faasis, kus droonid hakkavad tootmisliinilt jõudma ning neid sertifitseeritakse ja testitakse, et need oleks turvalised ja lennukõlbulikud.
Viie drooni hanke maksumus on 1,3 miljardit eurot ja need hakkavad kuuluma NATO sõjaliste juhtide käsuahelasse ja lendama vastavalt NATO vajadustele.

Kas droonid hakkavad lendama ka Eesti kohal?

Kindlasti. Eesti puhul hakatakse jälgima peamiselt, mis toimub meie piiril ja selle taga. Samuti võivad need lennata ka näiteks Vahemere kohal ja jälgida migrantide liikumist.

Kui suureks saavutuseks esimehe kohta ise pead?

See oli kindlasti asi, mida ma ei oodanud. Oli üllatav. Eestil ei ole kunagi varem ühegi komitee juhi positsiooni olnud. On ikka erakordne, et mul õnnestus sinna valituks saada. Ma arvan, et see on väga hea stardipositsioon, kust vaadata, mida hiljem edasi teha.

On Sul mingi suurem unistus, kuhu jõuda tahad?

Elu on ootamatusi täis, kunagi ei tea, kuhu sa täpselt jõuad. Kui kuhugile jõuad, tuleb lihtsalt kasutada neid šansse nii hästi, kui võimalik.

Õppisid politoloogiat, aga kuidas jõudsid julgeolekuni?

Olen õppinud Tartu Ülikoolis riigiteadusi ja politoloogiat, Euroopa Vabade Kunstide Kolledžis filosoofiat ja kunstiajalugu, Saksamaal Kieli Ülikoolis majandust ning Erasmuse programmiga Inglismaal politoloogiat.
Tartu Ülikooli politoloogia õpingute ajal töötasin Balti kaitsekolledžis akadeemilise assistendina ning aitasin tunde ette valmistada ja seminare korraldada. Sellest tekkis ka huvi valdkonnaga lähemalt tutvuda.
Relvastusmaailm on väga põnev, sest pidevalt toimuvad uued avastused ja arengud ning sellega kaasnevad ka ohud, millega peab toime tulema. Eestlastena me ju tajume väga tugevalt, et julgeolek on oluline teema.

Millega vabal ajal tegeled?

Olen tegelnud väitlemisega üle kümne aasta. See on asi, mis mind ametikoha saamisel kindlasti aitas. Selle hobiga õppisin argumente koostama ja neid avalikult võimalikult hästi esitama – vaja oli kuulata, mida teised räägivad ja aru saada, millised on nende tugevused ja nõrkused. Need on oskused, mis komitee esimehe positsioonil kasuks tulevad. Peale selle naudin lugemist ja sporti.

Elad juba üle kahe aasta Brüsselis, kas Eestit ka igatsed?

Jõudsin Brüsselisse oktoobris 2015 ja minu ametiaeg lõppeb augustis 2019, seega veedan siin kokku peaaegu 4 aastat.
Kord kvartalis saan Eestis käia. Hea meelega käiksin tihedamini, olen Eestist puudust tundnud küll. Eesti kiirele internetile ja mugavale asjaajamisele ei ole Euroopa südames konkurentsi. Mustast leivast ma ei hakka rääkimagi.
Eestisse tagasitulek on kindlasti üks minu eelistusi, aga eks näis, mida tulevik toob.