Ei ole kellelegi üllatus, et manuaalis soovitatakse küberrünnakute puhul vältida sihtmärkidena haiglaid, tamme ja tuumajaamu, et hoida tsiviilohvrite arv minimaalsena, kuid samas tehakse julged avaldused küberrünnakutele vastamise kohta. Manuaali autorite sõnul on lubatud küberrünnakutele vastata traditsiooniliste relvadega, kui riik suudab tõestada, et rünnak põhjustas inimeste surma või suuri materiaalseid kahjusid. Öeldakse ka, et rünnakuid toime panevad häkkerid on vasturünnaku legitiimsed sihtmärgid, vahendab The Verge.

Projekti juht, USA mereväe sõjakolledži rahvusvahelise õiguse osakonna juhataja professor Michael Schmitt ütles ajalehele The Guardian, et riigid võivad kasutada jõudu ainult siis, kui jõutakse relvastatud konflikti tasemele. Enamikel juhtudel on asjakohane vastus küberrünnakule Schmitti sõnul siiski digitaalne vasturünnak. „Kõik räägivad küberruumist, nagu oleks see metsik lääs,“ ütles Schmitt. „Meie avastasime, et on piisavalt seadusi, mis kehtivad ka küberruumi kohta.“