Nano-vöötkood aitab tuvastada ka plahvatanud pommi (ja selle päritolu)
Enamik meist ei pööra erilist tähelepanu sellistele tooteseire-meetmetele nagu vöötkoodid, ent need võivad sisaldada tõeliselt elutähtsat teavet — näiteks aidata täpsustada lõhkekeha päritolu.
Seega võib eeldada, et nanoosakeste-põhiste vöötkoodide arendamisega tegelevatel Worcesteri polütehnilise instituudi teaduritel on käsil midagi tõeliselt murrangulist.
Nanoosakesed võimaldavad objekte tuvastada, kuna tekitavad sulamistemperatuuril ainulaadseid soojussignatuure.
Kuna nanoosakesed üheski keemilises reaktsioonis ei osale, saab neid lisada kõikvõimalikesse esemetesse. Tuvastada on neid aga võimalik suvalisel hetkel — isegi pärast trinitrotolueeni (TNT) plahvatust.
Nanoosakeste abil, mis muudavad võimatuks asitõendite hävitamise ilma seejuures ka ebaausal moel hangitud kaupu hävitamata, hakatakse tõenäoliselt piirama võltsijate, varaste ja kahtlaste hangeldajate tegevust.
Eriti kasulikuks võib see tehnoloogia osutuda aga võitluses terrorismiga. Tänu nanoosakestele saaksid uurijad hõlpsalt välja selgitada mitte ainult lõhkeainete päritolu, vaid ka lõhkekehade valmistamiseks kasutatud ainete keemilise koosseisu.
Võimalik oleks tuvastada konkreetsete pommide valmistamiseks kasutatud väetiste tootjad ja isegi kauplused, millest lähteaineid osteti.
Sisuliselt võimaldaksid uued vöötkoodid tulevikus seirata kõiki vähegi väärtuslikumaid kaupu.
