Naine presidendiametis? Tegelikult on Eestit valitsenud varem lausa kuus naist

 (90)
Kadrioru loss ehitati teatavasti keisrinna Katariina I auks.
Kadrioru loss ehitati teatavasti keisrinna Katariina I auks.Foto: Vallo Kruuser

Naised said Eestis hääleõiguse 1917. aastal. Kuid ometi (kui me ei arvesta Olga Lauristini saamist Eesti NSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissariks 1944 aastal), sai Eesti Vabariik esimese naisministri alles 1990. aastal - kui Siiri Oviir täitis sotsiaalhooldusministri ülesandeid. Seda hilinemist peaks nüüd hüvitama hakkama Eesti esimene naispresident.

Nii Soome (Tarja Halonen, 2000-2012), Läti (Vaira Vīķe-Freiberga, 1999-2007) kui ka Leedu (Dalia Grybauskaitė, 2009-) on oma esimesed naispresidendid juba ära proovinud.

Tarja Halonen oli Soome president 2000-2012 AFP / Scanpix
Seotud lood:

Kuid ka Eestile poleks see siiski esimene kord naise valitseda olla.

Rootsit on valitsenud mitu kuningannat, meie jaoks ehk tähtsaim neist Kristina (1632-1654), Venemaa minevik sisaldab veelgi enam keisrinnasid.

Ja kuna meie olime nende suurriikide koosseisus, on ka Eesti oma minevikus siiski korduvalt naisterahva valitseda olnud: Rootsi troonil Kristina (1632-1654), vormiliselt ka Ulrika Eleonora (1718-1720), Venemaa troonil Jekaterina (ehk Katariina) I (1725-1727), Anna (1730-1740), Jelizaveta (1741-1762) ja Jekaterina (ehk Katariina) II (1762-1796).

Jekaterina I oli seejuures sündinud Läti aladel. Anna aga abielu läbi Kuramaa hertsoginna. Kristinat meenutab Tallinnas Kristiine linnaosa, Jekaterina I auks sai nime Kadriorg. Jekaterina II ajal nähti ka üht suuremat haldusreformi Eesti aladel. Kuid sellega see naiste võim meie (aga ka Rootsi ja Venemaa) jaoks lõppes. Kuni tänaseni.

Muide Taanit, Norrat ja Rootsit valitsenud Margrete I (1387-1412) valitses just ajavahemikus, millal Eesti alad Taani ega Rootsi alla ei kuulunud.

Millal sai esimene naine riigipeaks?

Täpselt me ei tea, sest Vana-Egiptuse ja Sumeri allikad on katkendlikud ja paistab, et juba monarhiate alguse ajastul täitsid naised sageli regentide, kohati ka valitsejate ülesandeid. Kes meist siis Kleopatrast kuulnud ei oleks...

Presidendi amet on küll maailmas suhteliselt uus, saades alguse USA põhiseadusest 1787. Paraku on USA-l lootust oma ajaloo esimest naispresidenti Hillary Clintonit ametisse vannutada alles järgmise aasta alguses (kui ta muidugi novembris valimisi võidab).

Esimesed naisministrid said ametisse alles aastal 1917, kui Aleksandra Kollontai sai novembris Vene (nõukogude valitsuses) sotsiaalasjade rahvakomissariks ja Jevgenija Boš detsembris Ukraina (nõukogude valitsuses) siseasjade rahvakomissariks. Järgnesid esimesed naisministrid Ungaris (1918), Iirimaal (1919), Taanis (1924) ja Soomes (1927, teine sotsiaalminister Miina Sillanpää). Rootsi sai esimese naisministri alles 1947, Läti 1951, Leedu 1960.

1960. aastal sai Sirimavo Bandaranaikest Sri Lankal maailma esimene naissoost peaminister (oli ametis 1960-1965, 1970-1977 ja 1994-2000, tema tütar Chandrika Kumaratunga sai 1994. aastal ka riigi presidendiks 1994-2005, seega kuus aastat valitsesid ema ja tütar riiki koos).

Loe veel

Eesti naaberriikidest on naispeaministrit nähtud Soomes (Anneli Jäätteenmäki 2003 ja Mari Kiviniemi 2010-2011), Lätis (Laimdota Straujuma, 2014-2016) ja Leedus (Kazimira Prunskienė 1990-1991, Irena Degutienė, kahel korral kohusetäitjana 1999). Rootsis pole naispeaministreid seni olnud, ka mitte Venemaal. Eestist rääkimata.

Maailma esimene naispresident (kuigi kohusetäitjaid oli varemgi nähtud) sai ametisse aastal 1974 Argentinas, kui Isabel Martínez de Perón (1974-1976) päris ameti oma mehelt Juan Domingo Peronilt.

Täna on naised võimul kuningannadena kahes riigis:

Elizabeth II on küll samas veel 15 muu, Briti Rahvasteühendusse kuuluva, riigi riigipea, tema esindajana on aga kuberneriametis naisi neljas riigis (St. Lucia, Grenada, Bahama, Uus-Meremaa).

Presidendi ametis on naised praegu 11 riigis:

  • Austrias: (ajutise kohusetäitjana juulist alates) Doris Bures
  • Tšiilis: Verónica Michelle Bachelet Jeria (2006-2010 ja 2014-)
  • Horvaatias: Kolinda Grabar-Kitarović (2015-)
  • Libeerias: Ellen Johnson Sirleaf (2006-)
  • Leedus: Dalia Grybauskaitė (2009-)
  • Maltal: Marie Louise Coleiro Preca (2014-)
  • Marshalli saartel: Hilda Heine (2016-)
  • Mauritiusel: Ameenah Gurib (2015-)
  • Nepalis: Bidhya Devi Bhandari (2015-)
  • Lõuna-Koreas: Park Geun-hye (2013-)
  • Taiwanil: Tsai Ing-wen (2016-)

Valitsusjuhiks on naised kuues riigis:

  • Bangladesh: Sheikh Hasina Wajed (1996-2001 ja 2009-)
  • Saksamaa: Angela Dorothea Merkel (2005-)
  • Namiibia: Saara Kuugongelwa-Amadhila (2015-)
  • Norra: Erna Solberg (2013-)
  • Poola: Beata Maria Szydło (2015-)
  • Suurbritannia: Theresa May (2016-)