Mitu rinnet Islamiriigil tegelikult on ja kes neid juhivad?

Süürias ja Iraagis kontrollib isehakanud kaliif Ibrahimile alluv Islamiriik vähem kui saja tuhande ruutkilomeetrist territooriumi, kuigi tegemist on vaid kahe olulise osaga tema kavandatud hiigelsuures Kalifaadis. Ja ISIS või ISIL lühenditena tähistavad siiski vaid neid kahte provintsi Iraaki ja Süüriat, mitte tema "kalifaati" tervikuna.

Islamiriik jaguneb vilajettideks - mis juba vana Kalifaadi ajal (7. sajandist) tähistas provintsi, asevalitseja juhtimisel. Iraak ja Süüria küll ühtseid vilajette selle koosseisus ei kujuta, territooriumi valitsemine eeldas nende tükeldamist. Vilajettide nimed on ka otsitud minevikust, ehk kohati on nad kaasaegse ühiskonnaga juba sobimatud.

Sõjalist jõudu, millega palju laiemal alal sellist Kalifaati üles ehitada, praegusel Islamiriigil ei ole. Aga neid, kes tahaks seda impeeriumi taastada on enam kui küll. Ja paljudes riikides olid tänase Islamiriigi rakukesed olemas ammu enne kaliif Ibrahimi 2014. aasta deklaratsioone.

Nimi, mis juba 2013. aastal kasutusele võeti, ad-Dawlah al-Islāmiyah fī 'l-ʿIrāq wa-sh-Shām, Iraagi ja ash-Shami Islamiriik, tähistab seda, et sel hetkel oli neil kontrolli all osa Iraagist ja osa Ash-Shami provintsist (mis oli minevikus laiemgi kui Süüria). ISIS ehk Da'ish lühendina tähistas vaid Iraagi ja ash-Shamni, ISIL eksitavalt Iraagi ja Levanti Islamiriiki. Täna on nende kontrolli all ka tükike Liibanonist.

Kuid Islamiriik (2014. aastast ad-Dawlah al-Islāmiyah, seega lühend Da'ish kehtib edasi) ehk Kalifaat (khilāfa) on seadnud jala maha peaaegu kogu islamiusulises maailmas. Enamik islamiusulistest neid küll ei tunnista, aga väikestest äärmusrühmitustestki piisab, et üleilmset sõda esile kutsuda.

Selle "maailmariigi" eesotsas on kaliif Ibrahim, varasema sõdurinimega Abu Bakr al-Baghdadi, tegemist on Iraagis Samarras 1971. aastal sündinud mehega, kelle kodanikunimi on Ibrahim Awad Ibrahim al-Badri. Saddam Husseini ajal töötas ta pigem pisikese mošeeametnikuna, esile tõusis ta alles USA vägede vastases terrorisõjas pärast 2003. aastat.

Iraagi poolel on tema asevalitsejaks keegi Abu Fatima al-Jaheishi, kellest küll palju teada ei ole. Al-Jaheishi eelkäijaks olnud Abu Muslim al-Turkmani hukkus mullu augustis USA droonilöögis. Al-Turkmani oli Iraagi türklaste - turkmeenide - kogukonnast pärit mees, kes varem töötanud Saddam Husseini sõjaväeluure kolonelleitnandina. Iraagis on Islamiriik küll viimasel ajal oluliselt territooriumi kaotanud. Ja ka teiste Saddami-aegsete kõrgete ohvitseride read Islamiriigi tipus on droonisõja ajal järjest hõrenenud.

Süüria poolel oli kaliif Ibrahimi asetäitjaks Abu Ali al-Anbari, kes küll märtsi lõpus samuti USA droonirünnakus hukkus. Selle mehe sünnipärane nimi oli Abdulrahman Mustafa al-Qaduli, ta oli sündinud Iraagis, Mosulis, kuigi oli pigem lähedal Osama bin Ladenile Afganistanis kui Saddam Husseinile Iraagi eesotsas. Süürias on Islamiriik olnud viimasel ajal ikkagi sõjaliselt edukas.

Liibanoni laienes Islamiriigi tegevus juba 2013, kättemaksuks Süüria valitsust toetavale Hizbullah'le, ning järgnenud aastatel on sealsetel radikaalidel tulnud ette ka avalikke lahinguid Liibanoni armeega Bekaa orus. Avalikku nõuet Liibanoni aladele pole "kaliif" küll seni esitanud.

Islamiriik on tugevalt jala maha pannud Siinai poolsaarel, mida kutsutakse vilajetiks (Wilayat Sinai), ligemale 2000 mehega, kelle üks liider Abu Duaa al-Ansari nähtavasti nüüd Egiptuse armee õhulöögis surma sai. Rühmitus Anṣār Bayt al-Maqdis (Jeruusalemma pühakoja poolehoidjad) tegutses Siinail juba 2011. aastast, esmalt al-Qaida toetajaina, 2014. aastast aga juba Islamiriigi osana. Tegelikult juhib Islamiriiki Siinail Abu Osama al-Masri, kohalik egiptlasest rõivakaupmees. Just tema laskis eelmisel aastal Venemaa reisilennukisse pommi panna.

Egiptusele tervikuna Islamiriik veel nõuet pole esitanud, kuna neil pole riigis tervikuna mõju. Egiptuse põrandaalune kuuletub pigem al-Qaida juhile Ayman al-Zawahirile, kes aga Ibrahimi kalifaati ei tunnista. Küll on Islamiriigiga liitunud rühmitus palestiinlaste Gaza sektoris, kus Šeik Omar Hadidi Brigaad ehk Gaza Islamiriik on rünnanud nii Muslimivennaskonda kuuluva Hamasi kui ka põlisvaenlase Iisraeli positsioone. Hamasi politsei tappis mullu selle rühmituse liidri Yunis Hunnari, kuid on selge, et jagu salafistidest Gaza sektoris pole saadud.

Liibüas kasvas 2011. aasta revolutsioon üle kodusõjaks, kus ühel poolel on Türgit eeskujuks pidav Muslimivennaskond, teisel pool Egiptusest tuge otsivad jõud. Nende vahel suutis Islamiriik jala maha panna Muammar Gaddafi sünnilinnas Sirtes (Surtis). Tegemist oli 2014. aastal Süüriast Liibüasse naasnud Battari brigaadi võitlejatega, kes tõid ka oma iraaklastest juhid Liibüasse. Wissam Najm Abd Zayd al-Zubaydi ehk sõdurinimega Abu Nabil al-Anbari oli Saddam Husseini ajal Iraagis politseinik, seejärel tegi aga karjääri põrandaaluste terroristide seas. Hukkus ta USA droonirünnakus mullu novembris.

Liibüa jagatakse traditsioonilselt kolmeks provintsiks - Kürenaikaks, Tripolitaaniaks ja Fezzaniks (Wilayat al-Barqah, Wilayat al-Tarabulus, and Wilayat al-Fizan), kuigi ühtki nendest Islamiriik seni ei kontrolli. Kuid Sirte on neil kindlalt käes.

Alžeeriale (Wilayat al-Jazair) esitas "kaliif" sõnaselge nõude juba 2014. aastal, kui kohalik rühmitus Jund al-Khilafah (Kalifaadi sõdurid) liitus Islamiriigiga. Selle juht Khaled Abu Suleiman alias Abdelmalek Gouri hukkus küll juba 2014. aasta lõpus kokkupõrkel Alžeeria võimudega. Kuna neil on vaid ligi 30 võitlejat, on selge, et tõsist jõudu Islamiriik Alžeerias praegu ei kujuta.

Varem Põhja-Aafrikas tegutsenud Islamistliku Magribi al-Qaida (Tanẓīm al-Qā‘idah fī Bilād al-Maghrib al-Islāmī‎, AQIM) sisuliselt hävines Mali konflikti sekkudes, olles kaotanud jalgealuse araabiakeelsetes maades ja rünnates nüüd pigem lõunapoolses Lääne-Aafrikas olevaid objekte. Teatavasti al-Qaida pole Islamiriigiga ühinenud ja võitleb läänemaailma vastu eraldi. Marokos on küll teada nii al-Qaida kui ka Islamiriigi toetajaid. Maroko juuris aga islamiäärmusluse riigist 2003. aastaks, terrorirühmitustel seal tegevusvabadus puudub.

Küll on Islamiriigil tugev jalg maas Nigeerias. Rühmituse Boko Haram juht Abubakar Shekau kuulutas 2015. aastal oma liitumist Kalifaadiga, rajades Lääne-Sudaani ehk Lääne-Aafrika vilajeti (Wilayat Gharb Afriqiya). Boko Haram koondab Nigeeria islamiradikaale (kes enamikus pole araablased, vaid mustanahaliste rahvaste esindajad) 2002. aastast peale, suurim ala, mida nad kontrollisid, oli 2015. aastal Nigeeria kirdeosas. Nigeeria armee on nad küll hiljem oluliselt taganema löönud, aga Boko Haram on endiselt kardetav jõud.

Kroonilises kodusõja keerises olnud Sudaan on seni suutnud Islamiriigi enda aladelt eemal hoida, või vähemalt pole Islamiriik pidanud vajalikuks sealset niigi islamistlikku riigikorda otseselt rünnata. Somaalias on aga islamiradikaale tõmmanud liikumine ash-Shabaab, mis seni olnud lojaalne al-Qaidale. Pärast Ida-Aafrika riikide ühispealetungi kontrollib ash-Shabaab praegu vaid üksikuid enklaave Somaalias. Aga nagu juba mainitud, see rühmitus pole Islamiriigiga liitunud. Seni...

Euroopas Islamiriik veel otseselt ei tegutse, kuigi ajalooline taust kinnitaks nende nõudeid nii Andaluusiale Hispaanias kui ka Balkanile tervikuna. Inglismaal, Prantsusmaal, Belgias ja Saksamaal ilmnev terroritegevus Islamiriigi toetuseks on omaalgatuslik, aga järgib selgelt "kaliifi" üleskutseid. Türgis ja ka Jordaanias on Islamiriik selgelt olemas, kuigi seni põranda all.

Saudi Araabiale (Wilayat al-Haramayn) esitas kaliif Ibrahim nõude juba 2014. aastal, kuid kuna Saudi Araabia on üsna edukalt isegi koduse al-Qaida suutnud välja juurida, on selge, et isehakanud kaliifil Kahe Pühapaiga Kuningriigis tegevusruumi ei ole.

Kaliif Ibrahim esitas 2014. aastal otsese nõude ka Jeemeni aladele, kuigi sealses kodusõjas pole Islamiriik veel jalgu alla saanud. Sõjakaart näitab Jeemenis üksikuid enklaave mida kontrollivad vastavalt kas Araabia Poolsaare al-Qaida (AQAP) või siis kohalik Islamiriik (Wilayat al-Yaman).

Saudi Araabia sõdib Jeemenis šiiitliku Houthi liikumisega (al-Ḥūthiyyūn), aga šiiidid on teatavasti kõige vihasemas konfliktis ka Islamiriigiga. Islamiriik peab kõiki šiiite usureeturiteks ja on selge, et uues kalifaadis nendele ruumi ei anta. See on ka põhjus, miks Iraanil pole kunagi olnud võimalik hästi läbi saada ei al-Qaidaga ega nüüd Islamiriigiga. Aserbaidžaan peaks olema samal põhjusel Islamiriigi suhtes suhteliselt immuunne.

Ajalooline pärand hoiab ka Omaani seni Islamiriigist lahus, tänu kohalikele usuvooludele, kes alati oma teed kõndinud. Aga mine tea, kui kauaks.

Kuid Põhja-Kaukaasias on Islamiriik (Wilayat al-Qawqaz) selgelt olemas, tõmmates ligi Kaukaasia Islamiemiraadi jäänuseid. Juhib neid seal Rustam Asildarov, sõjanimega emiir Abu Muhammad Kadarski. Tegemist on Kalmõkkias sündinud dargiiniga, kelle Kaukaasia Islamiemiraadi juht Doku Umarov 2012. aastal nn Dagestani vilajeti juhiks nimetas, kes aga Umarovi hukkumise järel (2013) uusi eeskujusid otsis. On selge, et Venemaa pole sellest liikumisest siiani lõplikult jagu saanud, kuigi territooriumi Islamiriik seal ei valitsegi.

Jõuame Iraanist itta: Khorasani vilajett (Wilayah Khorasan) kuulutati välja Pakistanis kaks aastat tagasi, eesotsas "emiir" Hafiz Saeed Khaniga, kes pärit Pakistani hõimualadelt ja kuni 2014. aastani kuuletus kohalikule Talibanile. On selge, et Talibani mõju on endiselt liiga tugev, et lahku löönud seltskonnad kanda saaks kinnitada. Kuid vägagi erinevate rühmituste terrorism on endiselt tugevalt nähtav nii Afganistani kui ka Pakistani poolel piiri.

Kuu aega tagasi sai selgeks, et Islamiriigil on tugev järgijaskond ka Bangladeshis, kui nad seal terrorirünnaku korraldasid, aga kes neid kohapeal juhib, pole päriselt selge. Teatavasti oli Bangladeshi esindus kohal ka 1998. aastal, kui Osama bin Laden oma läänevastase ristisõja välja kuulutas, on aga jäänud üleilmses terrorismis siiski tahaplaanile.

Kevadel korraldas Indoneesia suurhaarangu Islamiriigi kohalikele toetajaile, kuigi maailma suurim islamiusuline riik, kus ka al-Qaida varem veriseid rünnakuid korraldanud, on selgelt Islamiriigi mõjudele haavatav. Ja siis veel kurikuulus Abu Sayyaf Filipiinidel. See, kunagi Liibüa (Muammar Gaddafi) luureteenistuse abil loodud terrorirühmitus, olles enne korraldanud rünnakuid liidus al-Qaidaga, liitus 2014. aastal avalikult Islamiriigiga, nagu mullu ka Mindanao kohalik - Khalifa Islamiyah Mindanao, sõna sõnalt tõlgituna Mindanao Islamikalifaat. Ajalooliselt pole Kalifaat küll kunagi nii kaugele itta ju ulatunud.