Mis lahti on? Aastaga juba neli tõsist riket USA uute sõjalaevadega

 (14)
Mis lahti on? Aastaga juba neli tõsist riket USA uute sõjalaevadega
USS Freedom. Foto: USA laevastik

Freedom-klass on USA uute sõjalaevade klass, mida kavandas lennukitootja Lockheed Martin ja millest on merel juba kolm alust. Ja kõigi nendega on sel aastal suuremaid rikkeid ette tulnud. Nendega konkureerima kavandati General Dynamicsi ja Austali väljatöötatud Independence-klass, seni nelja laevaga, aga ka nende käekäik pole oluliselt parem.

Mis siis USA laevastikuga äkitselt lahti on? Maailma võimsaimas laevastikus on üle 440 aktiivses kasutuses sõjalaeva ja 70 veel ehituses, kusjuures vananevaid aluseid tuleb ju järjekindlalt uute vastu vahetada.

Ja üks uus laevatüüp, mis alles 2008. aastal kasutusele tuli, on littoral combat ship (LCS), ehk siis eesti keeles rannikuala võitluslaev. Tegemist on suhteliselt väikeste, Freedom-klassi puhul 115-meetri, Independence-klassi puhul 127-meetri pikkuste sõjalaevadega, mille ülesandeks on kaitsta ennekõike rannikuesiseid merealasid. Neid visandati kui võrgustatud, väledalt liikuvaid, stealth (ehk siis radaritele nähtamatuid) lahinguvõimelisi pealveelaevu, mis suudaks nurjata vastase maaletuleku ja asümmeetrilised ohud USA rannikualadelt.

Freedom-klass ja Independence-klass on praegu ainsad seda tüüpi laevad, veidi väiksemad kui juhitava raketi fregatid (guided missile frigate), ning neid on võrreldud pigem korvettidega (allveetõrje- ja õhutõrjerelvastusega, rannikulähedasel avamerel patrull-, saate- ja valveülesannteteks mõeldud sõjalaev).

Seotud lood:

Rannikuala võitluslaevad suudavad saata väiksemaid dessante maale, võivad majutada ka kahte SH-60 või MH-60 Seahawk-helikopterit, võivad vette saata väiksemaid aluseid ja viia rannikule soomustatud lahingumasinaid. Laevad on varustatud suurtükkide ja väiksemate rakettidega. Neil on ka droonid ja robotid autonoomseks tegutsemiseks õhus, vees ja maa peal.

USS Freedom võeti USA mereväe kasutusse novembris 2008, järgnesid samast klassist USS Fort Worth 2012., USS Milwaukee 2015. ja USS Detroit 2016. aastal, valmimas on ka USS Little Rock, USS Sioux City, USS Wichita, USS Billings, USS Indianapolis, veel neli on tellitud. Kodusadamaks nendel San Diego Californias.

USS Independence võeti kasutusele 2010. aastal, samast klassist USS Coronado 2014. aastal, USS Jackson 2015. aastal, USS Montgomery tänavu. USS Gabrielle Giffords, USS Omaha, USS Manchester, USS Tulsa ja USS Charleston on ehitamisel, neli veel tellitud. Kodusadamaks samuti San Diego.

Kuid viimase aasta sees ilmnes päris tõsiseid probleeme just nende uute laevadega.

11. detsembril 2015, kui USS Milwaukee oli koduteel Halifaxist (Nova Scotias), kaotas alus igasuguse tõukejõu ja seda tuli pukseerida Virginia Little Creeki baasi. Oktoobri alguse seisuga oli alus Mayporti sadamas Texases.

12. jaanuaril 2016 pidi USS Fort Worth tähtajatult Singapuri sadamasse jääma, kuna aluse mootorite määrdeõlisüsteem lakkas töötamast, karistada sai aga laeva komandör, kes ametist vabastati. Remont läks maksma 20 kuni 30 miljonit dollarit. Alles 7. oktoobril suutis alus San Diegosse naasta.

11. juulil tabas rike omakorda Vaiksel ookeanil USS Freedomit, mille üks kahest diiselmootorist võttis sisse merevett ühe pumba määrdeõlisüsteemi lekke tõttu. Karistada sai jälle meeskond, on lausa põhjust arvestada, et terve üks diiselmootor tuleb välja vahetada, maksumus on seni teadmata.

Need laevad on valminud Marinette'is Wisconsinis ja neljas samasugune, USS Detroit on alles teel Suurest Järvistust merele, ehk selle ookeanikõlbulikkust pole veel olnud võimalik kontrollida. Kuid kolmel alusel neljast ilmnenud rikked viitavad millelegi tõsisemale, kui asjatundmatule meeskonnale.

Independence-klassi alustest tuli intsident teatavaks USS Coronadol augusti lõpus, kui Singapuri suunas teel olnud alusel ilmnes rike GE gaasiturbiinide ja aluse diiselmootorite vahel. Laev pidi naasma Hawaiile. Praeguseks on USS Coronado küll saadetud rotatsiooni korras Lõuna-Hiina merele hiinlaste tegevust jälgima.

Kas kõigi nelja aluse riket just sama asjaga seletada annab, on vara öelda, aga igatahes peab Pentagon praegu tõsiselt aja maha võtma LCS-laevade programmiga, mis maksmas kokku 360 miljonit dollarit. Independence-klassi alused valmivad küll Alabamas Austali tehases Blakeley saarel, ehk tehase viga kõigil neljal laeval korraga ei saa olla, seevastu LCS aluste kontseptsioonis endas võib juba viga ilmneda.