Mida panna vastu Venemaa Ratnikule?

 (95)

Venemaal on loodud sõdurite vormiriietus, mis põhineb täiesti uutel materjalidel ja uuel kamuflaažimustril. Idanaaber ei ole istunud käed rüpes, vaid on märkimisväärselt arendanud oma kaitsetööstust ja selle raames ka uusi tehnoloogiaid.

Ilmus ajakirjas Sõdur 6/2014

Uue vormikomplekti, mille nimetus on Ratnik, komponendid on muu hulgas ka kuub ja muud riided, mis tehtud kevlari-laadsest kangast. See muudab riietuse killukindlaks. Ballistiline kaitse, mida pakuvad kevlari-laadsest materjalist kuub ja kiiver, on märkimisväärne. Vene armee uus kiiver on suuteline peatama tugeva padruniga vintrauast tuleva kuuli, seda ka lähedalt.

Ratnik on terviksüsteem ja selle elemente oli muu hulgas näha Ukraina-sündmuste keerises esinevate „roheliste mehikeste” puhul. 1991. aastal soovis Venemaa soetada Prantsusmaalt sealse firma Sagem loodud kommunikatsioonisüsteemi Félin, mis oli mõeldud ja esialgu välja arendatud Prantsuse jalaväe jaoks.

Foto ajakirjast Sõdur
Seotud lood:

Hiljem venelased loobusid sellest ja lõid omaenda sõduritevahelise kommunikatsiooni taustainfosüsteemi, mille nimi on Strelets. Sellega seonduvalt on Vene armee praegu vähemalt eriüksuste tasemelt paremini rõivastatud ja tehniliste vahenditega abistatud kui seda võimaldab Eesti kaitseväe vormikomplekt.

Praegu ei ole meil ka suurt midagi vastu panna sõduri varustussüsteemiga Ratnik kaasas käivatele käsirelvade infrapunasihikutele, mis on suutelised tuvastama ka udus, vihmas ja suitsus objekte, mille temperatuurierinevused on vaid kümmekond kraadi. Eesti kaitseväe igapäevavorm on muu arenenud maailmaga võrreldes umbes viieteistkümne aasta taguses arengustaadiumis. Praegu püütakse leida tehnilisi lahendusi, kuidas pakkuda ka Eesti kaitseväele välja uusi vormilahendusi, -materjale, ja mis peamine – kamuflaažilahendusi.

Näiteks kamuflaaž, mis peaks pakkuma kaitset öövaatlusseadmete eest, põhineb uutel nanovärvidel, mis on suutelised imiteerima lähiinfrapunakiirguse peegeldust nii, nagu see esineb metsas. Sellega on võimalik muuta taolist vormi kandev sõdur öövaatlusseadmete jaoks raskestimärgatavaks.

Praegu on sõduri relvasüsteemide arendamine võtmetähtsusega, sest sellest sõltub võitlejate stressitase ning nende ellujäämine. Mida mugavamad rõivad erinevates kliimaoludes on, seda parem. Möödapääsmatuks on muutunud ülesanne kaitseväelased omavahel tehnoloogiliselt ja kommunikatiivselt integreerida – saavutada olukord, et mida näeb üks, näeb ka teine.

Vene süsteemis Ratnik on olemas relvasihik, mis on sidestatud kaameraga, tänu sellele saab tavalisele relvaga tulistada sellest vahetult sihtimata ehk ümber nurga. Tuleb arvestada, et mingil hetkel võivad need lahendused olla mitte ainult praegu Ukrainas opereerivate eriüksuste, vaid ka regulaarvägede kasutuses ning selle tõttu on oma tehnoloogia arendamine selles vallas vältimatu.