G-täht mudeli nimes tähistab Geländewagen’it, mis otsetõlkes saksa keelest tähendab maastiku või maa sõidukit. Nimi on väga sarnane auto loomise ajal segmenti valitsenud Land Roveriga (ingl otsetõlkes maa uitaja) ja Toyota Land Cruiserile (ingl maa ristleja). Ka välimuselt on need sarnased, kuid erinevalt konkurentidest, on G-klassi välimus aja jooksul väga vähe muutunud.

Idee, et Mercedes-Benz võiks toota vastupidava maasturi, mida saaks nii militaar- kui ka tsiviilotstarbeks kasutada, tuli Iraani šahhilt 1970ndate alguses. Pärast põhjalikke uuringuid otsustas MB projekti käiku lasta. Selgus, et sellisel sõidukil oleks piisavalt turgu ning usuti, et suudetakse ehitada konkurentidest tunduvalt kvaliteetsem maastur.

Esimene põlvkond

Auto tootmiseks loodi eraldi ettevõte, kus Saksamaa Liitvabariigi Mercedes-Benz asus võrdsesse partnerlusse Austria Steyr-Daimler-Puch ettevõttega. Puust valmistatud kontseptauto disain nägi ilmavalgust 1973ndal aastal ja aasta hiljem valmis esimene sõitev maastur.

Sellele järgnes sõiduki proovimine kõige ekstreemsemates oludes. 1975ndal aastal esitas Iraani šahh tellimuse 20 000 maasturile oma relvajõudude tarbeks. Tootmisega alustati 1979ndal aastal, kuid samal ajal toimus Iraanis islamirevolutsioon ja tellimus tühistati. Selleks ajaks oli auto oma ainulaadsete võimete ja välimusega palju kõneainet tekitanud ning polnud raske leida uusi kliente nii militaar- kui ka tsiviilmaailmast.

Mercedes-Benzi valmistaja Daimler AG on maailma suurim tarbesõidukite tootja. See on üks põhjustest, mis seletab G-klassi vastupidavust. Väga tugevalt ollakse esindatud pea kõigis maailma osades ja osatakse arvestada nii tsiviil-, kommerts- kui militaarklientide vajadustega. Näiteks toodetakse siiani varuosi 70ndatel valmistatud sõidukitele.

Teine põlvkond

Esimese suurema uuenduste paketi sai G-klass 1990ndal aastal. Just selle põlvkonna autod on kasutusel ka kaitseväes. Alates sellest ajast on auto läbinud mitu uuenduskuuri, jäädes välimuselt samasuguseks.

Omaette fenomen on auto populaarsus tsiviilmaailmas. Veidi raske võib olla aru saada, kuidas sellisest neljakandilisest suhteliselt askeetliku välimusega autost on saanud staatuse sümbol. Oma osa on siin kindlasti väga hästi läbimõeldud turundusel.

Järgmise uuenduse, mida saab pidada ka uueks põlvkonnaks, sai mudel alles 2018. aastal. Veidi on muutunud ka välimus, kuid auto on endiselt selgelt teistest eristatav. Kuid miks just nüüd? Esiteks on 28 aastat ühe mudeli põlvkonna jaoks ülipikk aeg.

Teiseks, maailma kaitsekulutused on tõusuteel ja NATO riigid on lubanud pärast 2014. aasta Walesi tippkohtumist tõsta oma kaitsekulutused 2%-ni SKT-st. Eelkõige Saksamaa Liitvabariigile, kui ühele MB võtmekliendile, tähendaks see kaitse-eelarve kahekordistumist ja kindlasti tekib vajadus uue tehnika järele.

Kolmas põlvkond

Kogu oma eksistentsi jooksul on toimunud G-klassi pidev arendamine. Erinevalt mitmest teisest militaarautode tootjast ei ole G-klassi puhul sõjaväe- ja tsiviilotstarbeliste autode koosteosades suurt vahet. See võimaldab neid maastureid toota, arvestades mitmekülgseid vajadusi, ja tagab madalad kulud kogu auto elutsükli jooksul.

G-klassi on juba kümnendeid kasutanud sõjaväed üle kogu maailma. Mudeli populaarsust võib seletada sellega, et see on välja töötatud militaarvaldkonna eripärasid silmas pidades. Maasturitel on väga hea maastiku läbimise võime ja vastupidavus. Kõigil uutel mudelitel on kuni kolmetonnine kandevõime. Üsna väikeste mõõtmete tõttu saab neid transportida nii helikopteri kui ka lennukiga.

G300 CDI 4x4 Chassis-Cab

The 4x4 Chassis-Cab on üks võimalik sõjaväele mõeldud G-klassi mudel koos 4x4 Station Wagoniga ja 6x6 Chassis-Cab versiooniga. See on kiire, robustne ja väga hea maastiku läbivusega sõidukite perekond. Neid mudeleid kasutatakse eri otstarbel ja autodele saab lisada paljusid mooduleid. Näiteks võib sellest teha kongiga auto, mida saab kasutada haavatute transportimiseks. Auto kandevõime on üle kahe tonni.

Kõige omapärasem sellest sarjast on esialgu Austraalia sõjaväe jaoks välja töötatud 6x6 mudel. Austraalia sõjaväe nõue oli, et maasturiga saaks transportida üle kolmetonniseid koormaid.