Kui Teine maailmasõda lõppes Berliini langemisega liitlasvägede kätte, seisis sammas oma praegusel kohal peaaegu vigastamata püsti. Prantslased tahtsid teda õhku lasta, kuid britid ja USA ei olnud nõus. Trotsiks viidi kolme sambajärku ehtinud plaadid Berliinist minema, Prantsusmaale, neljanda omad aga jäi Spandausse. 1987. aastal aga taastati sammas endises hiilguses Berliini 750 aasta juubeliks.

67 meetrit kõrge Victoria sammas, ehk siis sammas, mille tipus on kuldne võidujumalanna Victoria, on täna Berliini peamisi vaatamisväärsusi ja oma algsest tähendusest sambana, millega tähistati Otto von Bismarcki sõjalisi võite 1864. aastal Taani, 1866. aastal Austria ja 1870-1871 Prantsusmaa üle, on palju juba unarusse vajunud.

Königsplatzilt, kus ta 1873 kolmejärgulisena avati, viidi ta 1938/1939 üle praegusele asukohale Tiergarteni pargis, Albert Speeri kavandatud Welthauptstadt Germania ühe peamise allee algusesse, paraku sai riik Hitleri sõjahulluses nii hävitavalt lüüa, et maailmapealinna kunagi ei sündinudki.

Aga üleviimine ilmselt ka samba päästis, sest tema algne asukoht sattus sõjas pommirünnaku alla. Muide, 2. mail 1945 heiskasid Punaarmee poolel sõdinud poolakad samba tippu Poola lipu.

Kolme järguga sammas vanal kohal 1929:

Niisiis küsimus 1940. aastal lisatud samba neljandast järgust? Saksakeelne Wikipedia ei taha seda isegi meenutada, ingliskeelne ütleb välja - Hitler lasi tähistada oma võitu läänerindel ehk "Prantsuse lahingus" - 10. maist kuni 22. juunini 1940.

1987. aastal samba taastajad ilmselt Hitleri võidu üle pead ei vaevanud. Ilma selle neljanda järguta oleks Võidusamba taastamine jätnud lihtsalt võidujumalanna Victoria liialt varju.

1991. aastal üritasid vasakpoolsed terroristid ka sammast õhku lasta, edutult. Uuemal ajal (vahemikus 1989-2006) on sammas olnud hoopis värvikate Armuparaadide keskpunktiks.