Tegemist oli ühega kolmest suuremast lahingust (pärast 1642. aasta lahingut Edgehilli all ja enne 1645. aasta lahingut Naseby juures), millega parlamendi väed lõid puruks kuningas Charles I armee, sundides kuninga põgenema Šotimaale (kust ta hiljem välja anti ja 1649. aastal Londonis hukati).

Marston Moori lahing oli ühelt (parlamendi) poolelt vaadatuna hiilgav võit, teisalt aga kohutav veresaun, kuna Oliver Cromwelli juhitud "raudkülgsete" ratsaarmee lihtsalt hakkis vastase jalaväe surnuks.

Parlamendi vägesid juhtisid selles lahingus lord Ferdinando Fairfax, Manchesteri krahv Edward Montagu ja Leveni krahv Alexander Leslie (Šotimaalt). Rojalistide poolel juhtisid Yorki kaitset pfaltskrahv Rupert (kuninga nõbu Baierist) ja Newcastle markiis William Cavendish. Keegi juhtidest küll selles lahingus surma ei saanud, aga Wikipedia andmetel hukkus parlamendi poolel vaid 300, rojalistide poolel enam kui 4000 meest. Ja Cromwelli polnud pärast seda sõda enam võimalik pidurdada, ta kehtestas totalitaarse diktatuuri.

Pärast lahingut maeti hukkunud ühishaudadesse, mida küll siiani avama pole hakatud, aga kohalik rahvastik väidab tänase päevani, et see rabanõmm kummitab. Lausa terveid väeüksusi olevat võimalik näha sellel marssimas.