Maailm alustab võitlust tapjarobotite vastu ehk juba järgmisel aastal

 (20)
Maailm alustab võitlust tapjarobotite vastu ehk juba järgmisel aastal
Foto: Miguel Bernas/flickr/cc

Robootika kiire areng on olnud 20. ja 21. sajandi märksõnaks, mis viinud paljude oluliste leiutisteni, kuid samas ka kasvava hirmuni võimaliku ohu ees, mida kujutaks automatiseeritud tapmismasinad - nn tapjarobotid.

Rahvusvahelise tavarelvastuse konventsiooni 123 osalejariiki otsustas hiljuti alustada avalikku diskussiooni tapvate autonoomsete relvasüsteemide ohu üle. Tegemist on 1983. aastal jõustunud konventsiooniga, mille eesmärgiks on olnud valimatute relvade - maamiinide, püünismiinide, põletavate ja pimestavate relvade väljajuurimine kaasaja sõjapidamisest. Kuid droonide ja robotite ajastul on põhjust ka ohtude nimekirja ümber vaadata.

Sellistele hirmudele on alust andnud ulmefilmid ja -sarjad, ennekõike "Lahinglaev Galactica", kus inimkond on pidevas sõjas ülestõusu alustanud robotite - cylonite - vastu, kes valmis massimõrvadeks, sest inimlikkuse põhimõtted ju enam ei kehti. Terminaatoreid ja muid tapamasinaid on seejärel filmimaailmas vorbitud ridamisi, tegelik robootika pole kaugeltki sellega sammu pidanud. Oht pole kaugeltki veel nii suur, kui selle ees kuhjunud hirm.

Hirmuks on nimelt, et kui sellised robotid saavad omale tehisintellekti või vähemalt võime iseseisvalt tegutseda, võiks nendestki saada valimatult tapvad relvad, mis muidugi oleks risti vastu ohutuma ja täpsema sõjapidamise eesmärgile. See on ka peamine argument, miks aktivistid tahavad tapjaroboteid keelustada.

Seotud lood:

Mõnes mõttes aitab ju inimese asendamine sõjatandril robotiga tõesti oma poole inimkaotusi vähendada. Ja mida täpsemad need robotrelvad on, seda lihtsam peaks olema ka kõrvalisi, eriti tsiviilohvreid vältida (mis näiteks Afganistani droonisõjas paraku paika pole pidanud). Üleminek robotsõduritele tunduks tõesti ratsionaalne lahendus olevat.

Kaasaegne relvatööstus on tegemas robootika arendamisel suuri edusamme, ning reaalsete tapjarobotite ilmumine sõjatandrile pole kaugeltki enam ulme. Võimalus, et oma peaga mõtlev sõdur sõjatandril asendataks mõtlemisvõimetu tapamasinaga, kõlab aga kohutavalt, kuigi on ju riike, mis koolitanud inimestestki sõdurid moraalivabadeks tapjateks.

Terve rida sõjavahendeid omab niigi automatiseeritud juhtimissüsteeme, viimati teatas Hiina, et kavatseb oma tiibrakettidele välja töötada tehisintellekti, pannes need justkui "oma peaga mõtlema". Ja samasugused programmid on käimas teisteski sõjatööstuse eestvedajates, Venemaal, Iisraelis, USA-s.

Kampaania tapjarobotite peatamiseks (Campaign to Stop Killer Robots) toob näiteks hiljutise juhtumi USA-s, kus pommirobotit kasutati relvana terroristi tapmiseks ja kritiseerib ka Venemaad soovimatuse pärast tapjarobotite keelustamist arutada. Tehisintellektiga relvasüsteemide vastu korjatakse juba aastaid allkirju, tõmmates ligi ka üleilmse kuulsusega visionääre, kes nõuavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) aktiivseid samme selliste relvade vastu. ÜRO alustab vormilist diskussiooni seega algaval aastal.

Kuid see on kahe otsaga asi. Tänavu 7. juulil Dallases ei näinud kohalik politsei muud vahendit viis politseinikku tapnud ja seitset haavanud terroristi mahavõtmiseks, kui ta roboti külge kinnitatud lõhkeseadeldisega maha võtta. Sellist varianti täielikult välistada ilmselgelt ei saa.