Lennukimootoritest vigu otsinud skanner osutus kingituseks arheoloogidele

 (12)
Lennukimootoritest vigu otsinud skanner osutus kingituseks arheoloogidele
Foto: ekraanitõmmis videost

Lennukimootorites vigade leidmiseks välja töötatud skanner on osutunud arheoloogidele tõeliseks kingituseks. Seade "puhastab" arheoloogilised esemed rekordkiirusel.

Röntgentehnika abil saavad teadlased nüüd tugevalt roostetanud või oksüdeerunud ajaloolistest müntidest üllatavalt täpseid pilte, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Mitme tuhande aasta vanused mündid leitakse tavaliselt tugevasti korrodeerunult, mõnda anumasse paigutatult või lihtsalt maasse peidetult. Siiani on mündileidude korrektseks dateerimiseks vajalik puhastamine olnud aeganõudev protsess.

Briti Muuseumi ja Southamptoni ülikooli koostööprojektis on aga leitud moodus müntide päritolu määramiseks rekordiliselt lühikese ajaga ja neid füüsiliselt puutumata.

"Sel tehnoloogial on tulevikus tohutu mõju leidude hindamisele ja uurimisele. Tehnoloogia võimaldab saada vastuseid mõne tunni jooksul. Varem oleks see võtnud tunde või kuid," ütles Briti Muuseumi teadur Roger Bland ajalehele The Guardian.

Tehnoloogia töötati algselt välja Rolls-Royce'i lennukimootorite turbiinirootorite kahjustuste tuvastamiseks. Müntide puhul tehakse selle tehnoloogia abil tuhandeid kahemõõtmelisi röntgenpilte, mis seejärel digitaliseerides annavad esemest kolmemõõtmelise pildi.

Roger Bland proovis esmalt tehnoloogiat müntide peal. Ta üllatas kolleege, kui suutis üksnes skanneripiltide alusel lühikese ajaga tuvastada ja dateerida Rooma-aegsed mündid, mis olid ühte klompi kleepunud ning pinnasega segamini ja asusid savipotis.

Seotud lood:

Pärast testi puhastati mündid hoolikalt, tavapäraseid meetodeid kasutades, et välja selgitada, kas skanner oli täpne olnud. Selgus, et pildid olid viimse detailini õiged.

Arheoloogid kavatsevad nüüd uut tehnoloogiat kasutada muude arheoloogiliste leidude uurimiseks. Samuti soovitakse katsetada tehnoloogia kasutuskõlbulikkust ka teiste materjalidega, näiteks luu ja puiduga.

Vaata ka videot Southamptoni ülikooli saidilt!