Leiti 1857. aastal teel Tallinnast Kroonlinna 826 inimest merepõhja viinud laeva vrakk

Teise maailmasõja ajal Soome lahel uppunud allveelaeva otsinud Vene sukeldujad avastasid selle asemel hoopis keiserlikule Vene mereväele kuulunud purjelaeva, mille uppumine 1857. aastal oli ohvriterohkeim rahuaegne laevaõnnetus Läänemerel ligi 140 aastat kuni parvlaeva Estonia katastroofini 1994. aastal.

Otsinguekspeditsioon Teise maailmasõja aegsete allveelaevade vrakkide leidmiseks Läänemerest algas 1. mail. Selle peamine eesmärk oli leida Nõukogude mereväe Štšuka-klassi allveelaev Щ-320, mis kadus 27. oktoobril 1942 ja sõitis ilmselt Saksa miini otsa, teatab RIA Novosti.

„Hüdroakustiliste otsingute käigus avastati merepõhjas suur objekt ning see identifitseeriti esialgselt laevana. See osutus Lefortiks, keiserliku Vene mereväe Balti laevastiku purjede abil liikunud lahingulaevaks, mis uppus 1857. aasta sügisel. Selle asukoht oli siiani teadmata,“ ütles Venemaa lääne sõjaväeringkonna pressiesindaja polkovnik Andrei Bobrun esmaspäeval.

Vrakki uurinud sukeldujad ütlesid, et laeva kere on hästi säilinud. Leiti meeskonnaliikmete säilmeid, tuli- ja muid relvi, lauanõusid ja navigeerimisriistu.

Lefort läks tormisel merel ümber ja uppus 23. septembril 1857 teel Tallinnast Kroonlinna. Hukkusid kõik pardal olnud 826 inimest: 756 meeskonnaliiget ja ohvitseri ning 70 nende perekonnaliiget (53 naist ja 17 last). Leforti hukk oli Läänemere ohvriterohkeim laevaõnnetus kuni parvlaeva Estonia katastroofini 1994. aastal, milles hukkus 852 inimest.