Paneriai massimõrvaks nimetatakse seda, kui natsid ja nende käsilased Teise maailmasõja ajal – alates 1941. a juulist kuni 1944. a augustini – Paneriai raudteejaama lähedal hinnanguliselt kuni 100 000 inimest surma saatsid.

Tapetud olid peamiselt juudid (kuni 70 000), poolakad (kuni 20 000) ja venelastest sõjavangid (8000).

Kui Saksamaa väed 1943. aastal Nõukogude armee eest taganema hakkasid, tundsid natsid soovi genotsiidiohvreid paremini peita, keda olid seni lihtsalt massihaudadesse aetud.

Natsid lasid 80 vangil surnukehi üles kaevata ja ära põletada. Öösiti pidid ellujäänud sellessamas suures kaevandis vangis istuma, kus eelnevalt massiliselt nende saatusekaaslasi tapeti.

"Augusistujad" ei raisanud aega ning hakkasid tasapisi paljaste käte ja surnukehadelt korjatud lusikate abil põgenemisteed kaevama. Selleks kulus kolm kuud ja valmis sai 30,5 meetri pikkune tunnel.

1944. a aprillis otsustasid umbes 40 vangi siis oma õnne proovida. Nad vabastasid end küüneviili abil ahelatest ja roomasid tunnelisse. Paraku valvurid said neile jälile, aga põgenema pääses ja liitlasvägedeni jõudis siiski 11 inimest.

Tunneli ja hukkamiskaevandi leidsid arheoloogid kindla pilditehnika (elektritakistuse tomograafia, ingl electric resistivity tomography) abil.

Tunneli leidnud tiimi kuulusid Iisraeli muinsusasjade ameti, USA Connecticuti Hartfordi ülikooli, Vilna Gaoni riikliku juudimuuseumi ja Kanada nõustamisfirma Advisian esindajad.

Suure leiu põhjal valmib 2017. aastal dokumentaalfilm, mis on toodetud NOVA televõrgu tellimusel.