Lebeli vintpüss – 1914. aasta imerelv
Pärast lüüasaamist Saksa-Prantsuse sõjas (1870–1871) otsustati Prantsusmaal kõik seni kasutusel olnud relvasüsteemid välja vahetada. Jalaväe relvastuse moderniseerimisel oli eriti suur prioriteet, kuigi õigupoolest oli 11 mm vintpüss end sõjas sakslastega üsna heast küljest näidanud. Samas oli 1884. aastal leiutatud suitsuta püssirohi, mille suurem võimsus võimaldas valmistada väiksemate mõõtmetega padruneid. Prantsuse sõjaväelased pidasid suitsuta püssirohtu leiutiseks, mis alustab revolutsiooni kogu sõjapidamises ning muudab kõik seni eksisteerivad tulirelvad iganenuks, vahendab Tarkade Klubi.
Uue vintpüssi projekteerimist alustati suure saladuskatte all Poitou’ lähedal Châtellerault’ arsenalis. Kogu projekti juhatas kindral Tramond, kellele allus kuuest madalama aukraadiga relvainsenerist koosnev komitee.
Kuna Tramond’i meeskonnal oli käsk uus relv välja töötada vähem kui kaheteistkümne kuuga, otsustati selle eeskujuks võtta olemasolev 11 mm Gras-Kropatcheki vintpüss 1885. aastast ja kohandada see uue laskemoona kasutamiseks. Kolonel Basile Gras (1836–1901), 11 mm vintpüssi autor, kuulus samuti komisjoni liikmete hulka. Laskemoona eest hoolitses kolonelleitnant Nicolas Lebel (1838–1891), kes tol ajal juhatas Prantsuse jalaväe täpsuslaskurite õppeasutust. Saksa-Prantsuse sõja veterani Lebeli panuseks oli väikesekaliibriline (8 mm) vase ja nikli sulamist valmistatud tinasüdamikuga kuul, mis kaalus 15 grammi.
Tänu suitsuta püssirohust koosnevale paiskelaengule oli uue kuuli lennuulatus suurem kui ühelgi seni olemasoleval sama tüüpi relval. Samas kasutati ka uuel püssil vana torujat salve, kus padrunid paiknesid mitte kõrvuti, vaid üksteise järel. Vältimaks seda, et püssi laadides mõne padruni kuul tema ees paikneva padruni tongi plahvatama ei paneks, tuli kuulide otsad tömbiks jätta. Lisaks uuele laskemoonale võeti kasutusele täiustatud konstruktsiooniga pikk neljakandilise läbilõikega 460 grammi kaaluv torketääk, mis pidi Saksa jalaväelaste sineleid kergemini läbistama.
Esimesed prototüübid valmisid Châtellerault’ arsenalis 1887. aasta kevadel ja pärast edukaid katsetusi võeti uus tulirelv sama aasta 1. mail ametlikult relvastusse kui 1886. aasta vintpüss (Fusil Modèle 1886 või Mlle 1886). Hoopis paremini sai ta tuntuks Lebeli vintpüssi nime all, kuigi Lebel ise väitis kuni surmani, et kolonel Gras’ panus oli tema omast «mõõtmatult suurem».
Lebeli vintpüssi tootmist alustati korraga kolmes arsenalis ja enne Esimese maailmasõja algust oli neid välja lastud üle kahe miljoni. Sõltumatult valmistamise kohast olid kõik relvad täpselt ühesuguse konstruktsiooniga ja nende detaile võis omavahel vahetada. 1893. aastal ilmusid lisaks põhivariandile parandatud lukusüsteemiga mudel Mlle 86/93 ja karabiin R35, mille salv mahutas ainult kolm padrunit. 1901. aastal võeti kasutusele uus teravaotsaline messingkuul, mis kaalus juba 12,8 grammi ja oli esimesena maailmas aheneva tagaosaga, mis suurendas omakorda lennukaugust.
Lebeli püssi kasutati esimest korda Bokserite mässu mahasurumise ajal Hiinas. Esimese maailmasõja alguseks oli ta juba tublisti vananenud ning sakslaste 1898. aasta Mauser ületas oma Prantsuse konkurenti peaaegu kõigi näitajate osas. Kaevikusõjas osutus Lebeli püss luku ja salve keerulise konstruktsiooni tõttu üsna rikkealtiks ning tema ülemäärase kaalu ja kogupikkuse tõttu võisid kogenematumad sõdurid vastase asemel kergesti oma kaasvõitlejaid vigastada. Kuigi
Fusil Modèle 1886 väljavahetamist planeeriti juba enne sõda, jätkus tema tootmine 1920. aastani, kui oli valminud 2,88 miljonit seda süsteemi vintpüssi ja karabiini. Osa neist jäi relvastusse ka järgmise maailmasõja alguseni. Iroonilisel kombel langesid need pärast Prantsusmaa alistumist Saksa Wehrmachti kätte, kes võttis trofeed omakorda relvastusse kui Gewehr 301(f).
Lebel Mlle 1886 tehnilised andmed
Kaliiber: 8 mm
Mass padrunite ja täägiga: 4,42 kg
Kogupikkus: 1,31 m (täägiga 1,83 m)
Raua pikkus: 0,8 m
Kuuli algkiirus: 701 m/s
Laskekiirus: 13–14 lasku minutis
Padrunite arv salves: 8 (+2)
Efektiivne laskekaugus: 420 m
Maksimaalne laskekaugus: kuni 4400 m
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!