Kõigis viimase aja suuremates relvakonfliktides on lahingus kannatanute käsitlemise suutlikkus olnud määrava rolliga strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Kaitseväe lahingumeditsiini väljaõpe on küll viimastel aastatel jõudsalt arenenud, kuid olukord võiks veelgi parem olla.
Kindral James N. Mattis kirjutas 2013. aastal USA keskväejuhatuse ülemana kõigi väeliikide staabiülematele kirja „Initsiatiiv vähendamaks lahingus langenute arvu“. Selles kirjas oli rõhutatud, et kannatanute eest hoolitsemine lahinguolukorras on kriitilise tähtsusega, millega peab arvestama kogu juhtimisprotsessi vältel. Samuti julgustas ta TCCC (Tactical Combat Casualty Care) programmi tutvustamist kogu riigi relvajõudude isikkoosseisule.
Kirjas tõi ta välja kaks uurimust. Aastail 2001–2011 Iraagis ja Afganistanis langenutest hukkus 87% enne meditsiinipunkti jõudmist ja 24% hukkumistest oleks olnud potentsiaalselt välditavad õige tegutsemise korral. Sarnane uurimus sama perioodi USA eriüksuste kohta tõi välja, et vaid 3% nende inimeste hukkumistest oleks olnud võimalik vältida.
See suur erinevus tulenes sellest, et USA eriüksustes läbis kogu isikkoosseis, sõltumata ametikohast ning auastmest, TCCC väljaõppe. Osalt selle kirja mõjul on TCCC leidnud kindla koha kõigi USA väeliikide regulaarvägede väljaõppes. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse (SKMK) instruktori nooremveebel Riho Runneli sõnul osutatakse USA relvajõududes suurt tähelepanu meditsiinile. „Igat ebaõnnestunud operatsiooni analüüsitakse ja sellest tehakse järeldused, mille tagajärjel pidevalt täiustatakse TCCC põhimõtteid,“ täpsustas nooremveebel Runnel.
Mitte ainult esmaabi
1993. aastal osalesid USA sõjaväelased toona Vietnami sõja järgses suurimas maismaa lahingus Muqdishos Somaalias, kus langes 18 ja sai haavata 73 eriüksuslast. Toonase lahingukäigu, mis on ülimalt realistlikult dramatiseeritud filmis „Allatulistatud Black Hawk“, määras suutmatus toime tulla suure hulga haavatutega. Selle valusa õppetunni mõjul hakati välja töötama uut lähenemist taktikalisele meditsiinile ja kannatanu käsitlemisele tule all.
Uus väljatöötatud süsteem sai nimeks TCCC ehk taktikaline lahingukannatanu käsitlemine. See uus lähenemine rõhutab, et meditsiiniline tegevus peab olema integreeritud taktikalise tegevusega ja on üks mitmest tegurist, mis mõjutab ohuhinnangu andmist olukorrale.
Peamiseks erinevuseks varasemast väljaõppest on abi jagamine kolmeks faasiks ning abi andmisel keskendumine elu ohustavatele seisunditele ehk „õige tegevus õiges mahus õigel ajal“. Lisaks sündmuskohal antavale abile pööratakse TCCC juures suurt tähelepanu ka abi andmisele kannatanu evakuatsioonil.
Vaenlase tule all
TCCC meditsiinipunktieelne kannatanu käsitlemine koosneb kolmest faasist. Neist esimene on kannatanu käsitlemine vaenlase tule all ehk abi tule all faas (CUF – Care Under Fire). Sellises olukorras
kannatanu tekkimisel on esmaseks tegevuseks vastase mahasurumine oma tulejõuga ja varje otsimine. Parimaks meditsiiniliseks tegevuseks selles abi faasis on tuleülekaalu saavutamine vaenlase vastu. Kui kannatanu seisund vähegi võimaldab, osaleb ta samuti tulevahetuses.
Kui vaenlane on maha surutud ja kannatanu on ise liikunud või teda on transporditud varjesse, siis ainukene meditsiiniabi, mida talle selles faasis antakse, on elu ohustavate verejooksude peatamine. TCCC rõhutab žguttide kasutamise olulisust jäsemete väliste verejooksude peatamisel – arteriaalne verejooks võib inimese tappa mõne minutiga. Võimaluse korral proovib kannatanu ise oma verejooksu peatada.
„Piltlikult öeldes maksab lahingus üks inimelu umbes 32 eurot ehk siis täpselt nii palju kui keskmiselt üks CAT žgutt. Võitlejatele võib osta suurte summade eest taktikalist varustust ning relvi, kuid neist pole kasu hetkel, kui keegi saab haavata näiteks reiearterisse ning kannatanule või abi andjale pole väljastatud žgutti, mille hind on sageli murdosa muust varustusest,“ sõnas KVÜÕA SKMK arst-lektor ning litsentseeritud TCCC meditsiiniline direktor major Indrek Olveti.
