Lahing, kus leedulased ordurüütlitele koha kätte näitasid

 (48)
Lahing, kus leedulased ordurüütlitele koha kätte näitasid
Saksakeelne kaart orduvaldustest vahemikus 1260-1410. Täpitatud aladel preislaste, semgalite ja eestlaste ülestõusud.Wikipedia

Ta toimus tänasel päeval, 5. märtsil, aastal 1279, kui Aizkraukle ehk Ascheradeni lahingus (tänase Läti aladel) langesid Liivimaa ordumeister koos 70 ordurüütliga, lisaks veel hulk kannupoisse ja lahingusse kohale aetud vasalle.

Aizkraukle lahing oli ka ordumeeste suurimaid kaotusi 13. sajandil.

Saule lahingusse 1236. aastal olid kohale aetud ka eestlaste malevad, kes said seal lähedalt vaadata kuidas langes pool Mõõgavendade ordu liikmetest, aga selleks ajaks polnud Eesti maakondades enam jõudu sakslasi-taanlasi minema ajada. Mõõgavendade ordu liideti Saksa orduga ja loodi kohalik Liivimaa haru.

Liivimaa ordu kõige rängemaks kaotuseks leedulastele osutus aga 1260. aasta Durbe lahing, kus kurelased ja eestlased lahingus pooli vahetasid ja ordurüütlite kaotusele kaasa aitasid.

Aizkraukle lahingus 1279. a olid umbes samasuguses rollis kurelased ja semgalid, keda nende senjööride poolt lahingusse aeti. Konkreetne sõda sai alguse sellest, et 1273. aastal ehitas Liivimaa ordu Dünaburgi kindluse, alale, mida leedulaste suurvürst Traidenis seni endale kuuluvaks olid pidanud. Aga Traidenis oli ka valusamaid vastaseid ordule, juba 1270. aastal Eesti aladel peetud Karuse lahingus sai ordu tema väelt lüüa, langes ka ordumeister Otto von Lutterberg.

Seotud lood:

1279. aastal marssisid orduväed suuremat vastupanu kohtamata Traidenise kantsini Kernavės, rüüsteretkelt naastes põrkasid aga semgalite aladel Aizkraukle all leedulaste väega kokku. Ordumeister Ernst von Rassburg, kes eelnevalt oli jõudnud osa vägedest röövsaagiga juba kojugi lasta, oli kolmas ordumeister, kes Traidenise meeste käe läbi langes. Väidetavalt olid just semgalid esimesed, kes lahingus taandusid, kuna neil polnud erilist tahtmist orduvõimu kaitsta. Lisaks 71 orduvennale langes ka Põhja-Eesti taanlaste väe juht Eilart Hoberg.

Semgalid (üks tänase Läti ala rahvastest) pakkusid end Traidenise kaitse alla, aga see suurvürst suri juba kolm aastat hiljem ja leedulaste edu tänase Läti aladel ei jäänud kestma. Kohalik vanem Nameisis suutis korraks küll kõik semgalid enda võimu alla ühendada, kuid pärast kaheaastast sõda sai ta lüüa ning lahkus Leedusse. Semgalite vastupanu ordule kestis 1290. aastani, kui neist väidetavalt isegi sada tuhat inimest oma kodud maha jätsid ja Leedu aladele põgenesid.

Leedulaste sõda ordurüütlitega jätkus vihasena veel paar sajandit, 1410. aasta Grünwaldi (ehk Žalgirise) lahingus löödi ordu tõsisemalt puruks, 1466. aasta teine Toruni rahu tegi aga Saksa ordust juba Poola-Leedu riigi vasalli, samas kui Liivi ordu saavutas sisuliselt iseseisvuse.