Võimalik, et Norra ründamine oli ka paratamatus, kuna lääneliitlased kaalusid 1940. aasta talvel tõsiselt, kas saata vägesid Soomele appi Punaarmee tõrjumiseks Talvesõjas, aga see sõda sai otsa juba märtsis 1940. Sel juhul oleks küll välja kujunenud selge koalitsioon: britid, prantslased, poolakad, soomlased ja norralased ühel, N Liit ja sakslased teisel poolel, aga selline variant langes 11. märtsil ära. Soome oli sunnitud sõlmima vaherahu.
Molotov-Ribbentropi pakt teatavasti puudutas põhjamaadest vaid Soomet, kuna Norra, Rootsi ja Taani nende vahel jagamisele ei kuulunud. Rootsi jäigi Teisest maailmasõjast kõrvale. Kallaletungiplaane Taanile ja Norrale töötati hitlerlikul Saksamaal välja detsembrist 1939 alates. Nime Weserübung sai operatsioon jaanuaris 1940. Briti väed jätsid aga kavandatud Norra dessandi katki 13. märtsil 1940, kui Soome oli Moskva tingimustele alistunud.
Saksa väed rikkusid Taani piiri 9. aprillil 1940 kell 4.15 ja kuus tundi hiljem oli Taani alistatud. Kokkupõrgetes hukkus 16 ja haavata sai 20 Taani sõdurit, Saksa poole hukkunuid ja haavatuid loetakse kokku 203. Viga sai 12 Saksa soomusautot ja neli tanki, taanlased kaotasid ühe lennuki.
Sotsiaaldemokraat Thorvald Stuningi juhitav Taani valitsus kapituleerus, kuid sai loa jätkata tegevust okupatsioonivõimude alluvuses 1942. aastani. Ka Taani kuningas Christian X otsustas jääda riiki, samas kui britid võtsid oma kontrolli alla Taanile kuulunud Islandi ja Fääri saared.
Samal päeval alanud Norra vallutamine võttis juba tunduvalt kauem aega, 62 päeva, 9. aprillist kuni 10. juunini 1940, sealse sõjategevuse ajal hukkunute ja haavatute arv läheneb 12 000-le.
Kui Punaarmee alustas Leedu, Läti ja Eesti okupeerimist 15. juunil 1940, oli siin teada ka nii Taani kui Norra sõja lõpptulemus. Ka Prantsusmaa pealinn Pariis oli juba 14. juunil Saksa vägede kätte langenud.
Kes tahab sellest operatsioonist lähemalt teada saada, võib lugeda ka ingliskeelsest Wikipediast.
