Kuues USA president Tallinnas: Adams, Hoover, Kennedy, Clinton, Bush, nüüd Obama
Barack Obama on küll alles teine USA riigipea, kes oma ametiajal Eestit oma külaskäigu vääriliseks peab, aga tegelikult oleme me enne teda näinud siin juba kokku viit hilisemat, endist või ametis olevat Ühendriikide presidenti. Esimesest sellisest visiidist sai tänavu juba 200 aastat.
1814 - hilisem president John Quincy Adams (president aastail 1825-1829)
Ilmneb, et juba siis oli USA-l ametis oma aukonsul Tallinnas, kes süüdistas Peterburis asunud konsulit korruptsioonis. Adams oli seni USA suursaadikuks Venemaal, aprillis 1814 sai aga suursaadikuks Londonis, kelle ülesanne oli lõpetada ka USA-Briti sõda. Ja just teda saadeti Tallinna ka siinset skandaali siluma.
Juhtumisi pidas Adams põhjalikku päevaraamatut, kus on üksikasjalikult kirjas kõik sündmused 1. maist 20. maini Revalis, mil ta kolm nädalat ootas jääolude paranemist Soome lahel – kaasa arvatud ebaõnnestunud katse lahkuda 16. mail. Ilmselt oli Adams Revalist sisse võetud. 7. mai päevikusissekanne ütleb: “Tegin jalgsi ringi ümber terve linna, sisenedes samast väravast, kust välja läksin. Selleks kulus täpselt nelikümmend seitse minutit, järelikult oli teekond täpselt neli versta ehk kaks ja kaks kolmandikku miili. Siin on seitse üksteisest eri kaugusele jäävat väravat, tühi vallikraav ja tornidega müür. Linn on väga vana ja ehitatud gooti stiilis: tänavad on kitsad ja kõverad, hooned enamikus tellistest, mis on üle krohvitud, mõned ka kivist. Majadel on kivikatused, millel on väga järsk kalle; hooned on otsaga tänava poole. Sellises kohas tekib tunne, nagu oleksid sattunud 12. sajandisse.” Vahendame USA saatkonna mõni aasta tagasi tehtud kokkuvõtet.
1938 - ekspresident Herbert Hoover (president 1929-1933)
Hoover oli Eestile väga suureks abiks olnud juba Esimese maailmasõja järel Ameerika Abi Administratsiooni juhina, kes vahendas toiduabi saatmist Ida-Euroopasse, ja ta aitas ka otseselt tõrjuda näljahäda Vabadussõja järgses Eestis. Tallinn oli teda juba 1921. aastal oma aukodanikuks valinud. Tema tunniajaline visiist Tallinna 14. märtsil 1938 oli osa Ida-Euroopa ringreisist.
New York Times (9. aprill) avaldas kokkuvõtte presidendi Euroopa turneest ning märkis et „Hr. Hoover sõitis öösel rongiga Tallinnasse, Eesti pealinna... Väikesed Balti riigid on nüüd head sõbrad ja naabrid ning reisijad võivad takistamatult ühest riigist teise minna. President Hooveri visiit oli sobiv sissejuhatus sellele õnnelikule sündmusele, mille nimel ta ise oli nii palju vaeva näinud.“
Peale rongis hommikusöögi söömist saabus Hoover 14. märtsi hommikul kell 8.23 Tallinnasse. Balti jaamast kiirustas delegatsioon raekotta, kus Hoover kohtus Tallinna linnapea Jaan Sootsiga ning teiste linna ametnikega. Peale Tallinna külalisteraamatusse sissekande tegemist ja kingituste saamist suundus Hoover Kadrioru lossi kiirele viisakusvisiidile riigivanem Pätsi juurde. Hoover jõudis Tallinna sadamast kell 9.30 lahkunud Soome praamile Ilmatar, kirjutab seda visiiti kokku võttev artikkel.
1939 - hilisem president John F. Kennedy (president 1961-1963)
USA Londoni saadiku Joseph Kennedy pojana võttis ta just 1939. aastal ette pikema ringreisi, mille raames külastas ka Eestit, sõitis siit NSV Liitu ja just vahetult enne Teise maailmasõja algust külastas Saksa võimule alistatud Tšehhoslovakkiat.
USA saadik Eestis ja Lätis John C Wiley koos abikaasaga korraldas noorele Kennedyle ka visiidi Tallinna. Saadik Wiley ja Irena Wiley sõitsid 19. mail 1939 läbi Valga Tallinna, et noore Kennedy saabumise ajaks seal olla. Kennedy jõudis Tallinna lennujaama kolme päeva pärast, 22. mail Poola lennukiga, mis kandis tähist SP-BGK. Oma lühikese, kahepäevase Tallinnas viibimise ajal ööbis Kennedy üsna tõenäoliselt Wileyde juures nagu Riiaski, mis tähendab, et ta peatus nende residentsis Vabaduse väljak 7, praeguses Tallinna linnavalitsuse majas. Kahjuks ei pidanud Kennedy oma 1939. aasta Euroopa-reisi aegu päevikut ja ükski tolleaegne Eesti ajaleht ei tunnetanud Wileyde noore külalise potentsiaalset ajaloolist tähtsust. Vahendame USA saatkonna mõni aasta tagasi tehtud kokkuvõtet.
2002 - ekspresident Bill Clinton (president 1993-2001)
Clintoni enda mälestusi Tallinnast pole just kuulda olnud, samas on siin eraldi käinud tema abikaasa Hillary, lausa kolm korda - USA esimese leedina juulis 1996, USA senaatorite delegatsiooni koosseisus augustis 2004 ning NATO liikmesriikide välisministrite kohtumise raames aprillis 2010.
2006 - president George W. Bush (president 2001-2009)
Bush saabus Eestisse esmaspäeva õhtul kell 22.20. Järgmise päeva hommikul kohtus Bush USA saatkonna töötajatega. Kella poole üheksa ajal jõudis ta Kadriorgu, kus ta kohtus Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Kadriorust suundus president Bush Stenbocki majja, kus ta kohtus peaminister Andrus Ansipi ja demokraatia edendajatega. Seejärel andis Bush koos Ilvesega ühise pressikonverentsi ning einestas rahvusooperis Estonia. Kell 13 jõudis Bush lennujaama ning Tallinna kesklinn avati taas liikluseks, kirjutas toona Eesti Päevaleht Online.
