Küsimus: Kes on maetud kuningas Herodese hauda?

 (10)
Küsimus: Kes on maetud kuningas Herodese hauda?
HerodiumWikimedia commons

Herodes Suur, heebrea keeles Hordes, oli Juuda kuningas, roomlaste vasall, keda kristlik maailm teab ennekõike julma lastetapjana. Valitses ta aastail 37 kuni 4 enne meie ajaarvamist ja just tema surmaaasta sunnib ka meid rääkima, et kristlik ajaarvamine on vähemalt neli aastat nihkes.

2007. aastal teatasid Iisraeli arheoloogid, et on avastanud kuningas Herodese mausoleumi, mis asus Herodiumis (kreeka k Herodionis), hiiglaslikus hoonetekomopleksis, mida seostati selle ajastu kuulsaima kuningaga.

Herodium:

Nüüd võtab aga hoogu vaidlus, et nii pisike mausoleum ei saanud ometi olla selle kuninga viimseks puhkepaigaks, kirjutab Piibel temast ju tõelise suurkujuna. Tegelikult oli ta küll roomlaste vasall, kelle surma järel roomlased likvideerisid Juuda kuningriigi lõplikult, jagades selle kolme tema poja - tetrarhi valduste vahel. 

Herodes Suur, Judea kuningas 37-4 e.m.a. Wikimedia commons
Seotud lood:

Teda teatakse kuningana, kes lasi hukata terve rea oma sugulasi, ehitas hiilgavaid kindlusi, sh Masada, ja vastavalt Uuele Testamendile käskis ka tappa kõik vastsündinud lapsed, kui prohvetid olevat talle Jeesuse sündi ette kuulutanud. Hilisema ajaloolase Flavius Josephuse väiteil olevat ta aga maetud suurte austusavaldustega Herodiumi.

Masada:

Ehud Netzer, arheoloog, kes 2007. aastal Herodese oletatava haua avas, suri ise 2010. aastal, ja diskussiooni enam sekkuda ei saa. Hauakamber oli 10x10 meetrit suur, püramiidikujuline, kus asus kolm suurt sarkofaagi. Ühte, punasest kivist sarkofaagi peeti kuninga hauaks.

Kuid nüüd väidavad Heebrea ülikooli ajaloolased Jeruusalemmast, et see haud ei saa siiski olla Herodese oma. Ta pole üldse võrreldav teiste Herodese aegsete suurehitiste arhitektuuriga. Ta on ka oluliselt väiksem hauakamber, kui oli kombeks teistele tema kaasaegsetele. Ja kui seda hauakambrit katab vaid üks püramiid, siis Herodesele eelnenud Hasmoniidide dünastia kuningad maeti kompleksidesse, mida ehtis seitse püramiidi.

Tõsi, Hasmoniidide dünastiale oli roomlaste kaasabil julm lõpp peale tehtud, ja kui arvestada, et kuningriik sai ka Herodesega otsa, ei pruukinud tema matus siiski nii hiilgav ollagi. Omal ajal peeti teda ikka ka usurpaatoriks, roomlaste marionetiks.

Iisraeli ajaloolased vaidlevad nüüd, kas sinna ikka on maetud Herodes või keegi tema lemmikutest, või lausa vanematest, samas pole mingit vaidlust, et kompleks siiski on Herodium, Herodese võimu keskpunkt. Aga osa sellest hoonetekompleksist on ka veel avamata. Roomlased hävitasid selle kantsi 71. aastal m.a.j., tänaseni on ta aga üks kõrgemaid künkaid piirkonnas, 758 meetrit üle merepinna.

Masada kujunes juutide viimse vastupanu kantsiks roomlaste vastu: