Kui suur on sõja mõju keskkonnale?
2007. aastal avaldatud uuringu järgi eelnesid viieteistkümnele Hiina dünastiate vahel toimunud suuremale sõjale kaheteistkümnel juhul erakordsed külmaperioodid. Uuringu järgi võis külm kliima tekitada toidupuudust, mis omakorda võis olla ülestõusude ja rahutuste põhjustajaks ning muuta ühiskondi rünnakute suhtes haavatavaks, vahendab Novaator.
Hiljuti ajakirjas Science avaldatud uuring väitis, et olulised kliimamuutused kahjustasid põllumajandust sedavõrd, et see tõi kaasa Rooma impeeriumi lagunemise.
Küsimus on selles, kas inimkonnavahelised konfliktid võivad kliimat ka vastupidiselt mõjutada. Ajakirjas The Holocene avaldatud Washingtoni Carnegie instituudi teadlase Julia Pongratzi sõnul on see võimalik.
Küsimus seisneb inimeste ja metsade vahelises suhtes. Kui ränk sõda või katk vähendab oluliselt rahvastikku, siis on metsadel võimalus taastuda ning eemaldada atmosfäärist süsinikdioksiidi, mis vähendab kliima soojenemist.
Pongratz rekonstrueeris maastiku alates 800. aastast ning modelleeris selle perioodi kohta atmosfääri sattuva süsiniku tsükli, et vaadata kuidas maakasutus on kliimamuutusi mõjutanud.
Ta leidis, et näiteks aastatel 1200-1380 Aasias toimunud mongolite rünnakud, mille tagajärjel hukkus osade teadlaste hinnangul vähemalt 15 miljonit inimest, võimaldasid maha raiutud metsadel uuesti taastuda ning atmosfäärist eemaldada 700 miljonit tonni süsinikdioksiidi. See võrdub täna bensiini kasutamisest aastas tekkiva süsinikdioksiidi kogusega.
Oluline metsade taastumine toimus ka Ameerika vallutamise ajal aastatel 1519-1700, mille käigus vähenes pärismaalaste arv kuni 90 protsenti. Samas ei olnud metsade taastumist täheldada lühemate rahvastikku vähendavate sündmuste, nagu näiteks Musta Surma (1347-1400) ning Mingi dünastia kokkuvarisemisel Hiinas (1600-1650).
Siiski viitab Pongratz sellele, et metsade taastumine sõdade tõttu ei ole lahendus pikaajalise metsade raide poolt tekitatud kliimakahjule.
