48 protsenti venemaalastest leiab, et nende eluajal võivad korduda nõukogude ajaga analoogilised poliitilised repressioonid (neist 14 protsenti arvab, et massirepressioonide kordumise tõenäosus on suur, 34 protsenti, et see on väike). Veerand venemaalastest usub, et repressioonid ei kordu, 22 protsenti ei osanud vastata. FOM-i analüütiku Grigori Kertmani arvates ei räägi see elanikkonna ärahirmutatusest, kirjutab ajaleht Kommersant.

„Inimesed lihtsalt teavad, et kõik on võimalik, ning neil on mingisugune ettekujutus ühiskondlikust ajaloost,“ ütleb Kertman.

Venemaa teaduste akadeemia sotsioloogiainstituudi teadusliku töötataja Leonti Bõzovi hinnangul leiavad paljud venemaalased, et repressioonid pole mitte ainult võimalikud, vaid ka vajalikud. „Nad ei mõtle tingimata poliitilisi repressioone, kuid on valmis kasutusele võtma karmid meetmed korruptantide või ühiskondliku korra rikkujate vastu,“ ütleb Bõzov. „Inimesed on meelestatud „vaenlaste“ karmi mõjutamise poolt, mingi osa ühiskonnast kardab seda, mingi osa leiab, et teisiti kui repressioonidega pole võimalik korda luua.“

FOM-i andmetel on kaks kolmandikku venemaalastest veendunud, et Nõukogude Liidus toimusid 1930. aastatel „massilised poliitilised repressioonid“, 16 protsenti usub, et neid ei olnud. 56 protsenti leiab, et poliitiliste repressioonide ajal Nõukogude Liidus võis kannatada iga inimene. 11 protsenti mõtleb, et terror puudutas ainult teatud elanikkonnagruppe (eelkõige poliitikuid ja parteitegelasi). 17 protsenti ei osanud öelda, kas repressioonid olid massilised.

40 protsenti süüdistab repressioonides Jossif Stalinit, 42 protsenti teda ümbritsenud inimesi, 23 protsenti NKVD töötajaid, üheksa protsenti arvab, et vastutab kogu rahvas ning 15 protsenti ei oska kedagi süüdistada, sest „oli lihtsalt selline aeg“. 53 protsenti kodanikest leiab, et massirepressioone ei tohi õigustada, 17 protsenti, et tohib. 23 protsenti ei osanud vastata.

Kertmani sõnul on alates 2012. aastast kahekordistunud inimeste arv (16 protsendilt 33 protsendini), kes arvavad, et meedias räägitakse poliitilistest repressioonidest liiga palju, kuigi seda teemat puudutatakse praegu harvem kui kaks aastat tagasi. Viimasel ajal on Kertmani sõnul impeeriumimeelse ja patriootilise vaimustuse tingimustes massiteadvusse tekkinud negatiivne suhtumine liberaalidesse, kes repressioonidele tähelepanu pööravad.