Tuntud USA presidente oskab ilmselt iga eestlane vaevata kiirelt mõlema käe sõrmede jagu kokku lugeda. Tegelikult mahub 44 (Trumpiga 45) riigijuhi sekka aga ka üsna vähetuntud tegelasi. Mitte, et neid tingimata vaja teada oleks, aga samas - miks ka mitte.

Nooltega edasi-tagasi liigutatavas graafikus on presidente võimalik reastada nii kronoloogiliselt kui ka pikkuse järgi - erinevalt kaalust on viimane kõikide riigijuhtide osas kindlalt teada. Riigijuhi mass on paraku ajas muutuv, mistõttu on varasematest presidentidest see teada vaid mõnel üksikul, eriti siis neil, kel see kuidagi märkimisväärselt suur või väike oli. Neljas president James Madison näiteks oli sedavõrd väheldane mehike, et kaalus enim vaid sada naela ehk umbes 45 kilo, president Taft seevastu oli märkimisväärselt kogukas, Madisonist lausa sada kilo raskem.

Oleme mõnede presidentide juurde märkinud ka ajastut iseloomustavaid, pealtnäha triviaalseid fakte, mis annavad aga hästi aimu sellest, mis parasjagu maailmas uuenduslikku toimumas oli - keda näiteks esimesena pildistati, kes sündis esimesena haiglas ja nii edasi.

Vanus tähistab seda, kui vana oli president ametisse asudes. Värvid märgivad parteilist kuuluvust. Esimestel aastakümnetel olid olulisteks parteideks erinevalt praegusest ajajärgust, mil vastasseisu osapoolteks on vabariiklased ja demokraadid, föderalistide ja demokraatide-vabariiklaste omad. 19. sajandi keskpaigas oli ka viigide partei tähetund, mil neli sellesse kuulunud poliitikut presidendiametit pidasid.