Kevadtorm 2016: palju liitlasi ja tehnikat ning Vene meedias leviv laim

 (16)
Mooste vald sai Kevadtormi käigus uue silla
Mooste vald sai Kevadtormi käigus uue sillaFoto: Jürgen Puistaja, Kanal 2

Selle aasta Kevadtormi jääb meenutama liitlasüksuste arv, sest ligi kuuest tuhandest osalejast üle tuhande moodustasid võõrsilt Eestisse õppusele tulnud liitlassõdurid. Siiani pole ühelgi Kevadtormil ajateenijate vastas seisnud sedavõrd rahvusvahelist ja professionaalset vastast kui tänavu.

Ilmus ajakirjas Sõdur 3/2016

Kevadtorm on alati olnud ajateenijate hindamisõppus, sel aastal hinnati kahte 2. jalaväebrigaadi koosseisus tegutsevat ajateenijate jalaväepataljoni – Kuperjanovi jalaväepataljoni ja soomukitel Viru jalaväepataljoni, mis väljaspool õppust kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu. 2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon koosnes Kevadtormil reservväelastest, 2. brigaadi alluvuses osalenud ajateenijatest pioneerid, tankitõrjujad ja õhutõrjujad olid oma väljaõppe saanud 1. jalaväebrigaadi Tapa ja Jõhvi linnakutes.

Seotud lood:

Seega koondati ajateenijad 2. jalaväebrigaadi, ajateenijate vastaseks õppusel sai aga 1. jalaväebrigaad, kelle read täienesid Eestisse saabunud liitlassõduritega. Nii jäigi liitlaste rolliks seekord peamiselt vastase mängimine, sest „siniste“ poolel tegid kaasa vaid kanadalased.

Suur arv liitlasi

Kokku võis Kevadtormi ajal maastikul ja staapides toimetamas näha lisaks eestlastele tosina riigi kaitseväelasi: lisaks kompaniisuuruse üksusega panustanud ameeriklastele, hollandlastele, sakslastele, brittidele, lätlastele ja leedukatele võttis õppusest osa Poola luurerühm, Kanada snaiprite meeskond, Soome staabiohvitserid, Belgia õhutulejuhid ning Ukraina staabiohvitser. Õhust toetas õppust neli ameeriklaste hävitajat F-15C, neli Poola ründelennukit Su-22 ning Ämaris Balti õhuturberotatsiooni raames viibivad Ühendkuningriigi Eurofighter Typhoonid.

1. jalaväebrigaadis moodustati kaks manööverpataljoni. Neist esimene ehk Scoutspataljoni juhitud Balti pataljon oli varasemalt juba kokkuharjutanud ning osalenud eelmisel sügisel peetud NATO kiirreageerimisjõudude õppusel Trident Juncture Hispaanias. Tõsi, Kevadtormi ajal oli eestlaste juhitud pataljoni koosseisu lisaks Läti ja Leedu kompaniisuurustele üksustele määratud ka Hollandi mehhaniseeritud jalaväepataljon jalaväe lahingumasinatel CV9035.

Teist rahvusvahelist pataljoni juhtis Kalevi jalaväepataljoni staap, kellele olid allutatud ameeriklased, britid ning Leedu ajateenijatest jalaväekompanii. Viimase saabumine Eestisse oli paljuski ajalooline hetk, sest tegu oli esimese leedukate ajateenistusel põhineva allüksusega, mis pärast Leedu ajateenistuskohustuse taastamist Eestis viibis.

Viivituslahingust vasturünnakuni

Loe veel

Õppus jagunes traditsioonidele toetudes kolme faasi: 2. jalaväebrigaadi üksused alustasid üksuste koostegevusõpet 4. mail, harjutades Moostes ja Jõgevestes viivitus-, kaitse- ja ründelahinguid. 6. mail alustasid keskpolügoonil koostegevusõpet 1. jalaväebrigaad ja liitlasüksused. Koostegevusõpe kestis 11. maini, mil 1. jalaväebrigaad ja liitlasüksused alustasid liikumist Kagu-Eestisse oma paiknemisalale. 12. mai oli ajateenijate jaoks puhkepäev enne Kevadtormi lahingute algust.

Õppuse kolmas ehk õppelahingute faas algas 13. mai hommikul, mil vastast mängivad 1. jalaväebrigaadi üksused lähtejoone ületasid ning 2. jalaväebrigaadi positsioone ründama asusid. Vaatemängulisim lahing leidis aset Räpinas, kus Viru jalaväepataljoni ajateenijad ameeriklaste ja leedukate vastu viivituslahingut pidasid. Viivituslahingud kestsid 16. maini, mil lahingugruppidesse jaotatud ajateenijad alustasid kaitselahingut Kastmekodu–Kadaja–Linajärve liinil. 17. mail läksid ajateenijad kaitselt üle ründelahingule, 18. mai ennelõunal kuulutati välja Kevadtormi õppelahingute lõpp. Ajateenijad olid lõpuhetkel vasturünnakul Ahja jõe läheduses.

Ajateenijad said oma ülesandega suurepäraselt hakkama, samuti tegutsesid oskuslikult reservõppekogunemisele kutsutud 2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni reservväelased, kelle jaoks lõppes Kevadtorm 20. mail. Nende 122 mm kaliibriga haubitsate lahinglaskmised, millest võtsid osa ka ameeriklased oma 155 mm haubitsatega M777, olidki õppuse häälekas lõpuakord.

Tsiviil-sõjalise koostöö ohvitseride jaoks pole õppus veel läbi

Omaette tähelepanu sai sel aastal tsiviil-sõjalise koostöö meeskondade tegutsemine maastikul. Lõppkokkuvõttes registreeriti Kevadtormiga seoses 174 kahjujuhtumit, pea pooled õppuse ajal registreeritud kahjud suutsid pioneerid likvideerida juba õppelahingute kestel. Ülejäänud kahjujuhtumid leiavad peagi oma lahenduse, sest ka sel aastal on kaitseväe juhataja sõnum väga selge: kõik rikutu kas korrastatakse või kompenseeritakse.

Samas ei piirdunud tsiviil-sõjaline koostöö omavalitsustega vaid kahjude kõrvaldamisega – õppuse alguses ehitasid pioneerid Moostesse ka uue silla, mis vallavanema sõnum oli vanast sillast oluliselt etem.

Huvitavaks tegi selleaastase Kevadtormi eelkõige hollandlaste jalaväe lahingumasinate osalemine, sest nii said 1. jalaväebrigaad lähemalt tutvust teha nii masinate kui ka nende kasutamise taktikaga (viimati väisasid hollandlased Scoutspataljoni 2015. aasta talvelaagrit ning sama aasta vabariigi aastapäeva paraadi), samas nägid ka tsiviil-sõjalist koostööd planeerivad ohvitserid, millega tuleb roomikmasinate puhul arvestada. Probleeme valmistasid roomikmasinate puhul eelkõige asfaltteede ebaühtlased ääred, mis teed ületava soomusmasina roomikute all murduma kippusid.

Hollandlaste tegutsemine andis kaitseväele nii taktikalises kui ka tsiviil-sõjalises mõttes hea õppetunni, sest peagi jõuavad lahingsoomukid CV9035 juba Scoutspataljoni kaitseväelaste käsutusse.

Kevadtorm idanaabri meedias

Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et seoses muutunud julgeolekuolukorraga tuntakse kaitseväe tegemiste vastu ühe rohkem huvi. Kevadtormi puhul on tegu õppusega, mis koondab ligi kuute tuhandet kaitseväelast Eestist ja kaheteistkümnest liitlasriigist ning mis oma mastaapsuse tõttu äratab rohkelt tähelepanu ka kohalikes (maakondade ja valdade) väljaannetes.

Lisaks eestimaisele ajakirjandusele tundsid meie õppuse vastu huvi ka meie idanaabrid, kelle kajastuste intensiivsust on meie väljaannetega võrreldes keeruline mõõta – Venemaa meediamaastik on meie omaga võrreldes oluliselt suurem ning seega ei aita kajastuste arvu vaatamine meid eriti edasi.

Tonaalsuses on aga erinevus olemas – näiteks kirjutas Rossiskaja Gazeta 4. mail, et esimest korda pärast Suurt Isamaasõda on bundesveeri üksused Venemaa piiri ääres. Õppuse alguses võttis Kevadtormi teemal sõna ka Vene riigiduuma väliskomitee esimees Aleksei Puškov, kelle arvates oli Kevadtormi puhul tegu NATO-poolse olukorra eskaleerimisega. 5. mail teatas Rossiskaja Gazeta, et Kevadtormi eesmärk on valmistumine sõjaks Venemaaga. 11. mail oli luubi all liitlasvägede liikumine keskpolügoonilt Kagu-Eestisse, selle kohta tõdeti, et NATO rahvusvahelised väed liiguvad Venemaa piirile lähemale.

Üldse nimetati Balti riikides peetavaid õppusi sõjaks valmistumiseks, mille kohta tekkis käibele ka uus väljend ehk kevadväsimus (Весеннее обострение). Venemaa meedias levisid ka valeväited õppuse suuruse kohta – näiteks nimetati selleaastast Kevadtormi taasiseseisvunud Eesti suurimaks õppuseks, unustades tõsiasja, et suurimaks õppuseks oli eelmisel aastal läbi viidud õppus Siil.

On laialt tuntud tõsiasi, et Venemaa armastab meie õppusi endale sobivas kastmes serveerida, sest tegelikkus – Kevadtorm on meie ajateenijate korraline küpsuseksam – on nende jaoks liiga igav ega toida kuidagi Venemaa mõne ringkonna tekitatud kuvandit Eestist kui kurjast vastasest.