Kes kõik oma iseseisvaid riike maailmakaardile püüavad panna?

 (30)

Maailma riikide arv ei ole kunagi kindel olnud, veel 19. sajandil jagunes näiteks India ligi 600 vürstiriigiks ja Kongo aladel loeti kokku enam kui 450 hõimuriiki, koloniaalvallutus kahandas iseseisvate riikide arvu maailmas 1900. aastaks  78 peale. Dekoloniseerimine ja mitme impeeriumi krahh on iseseisvate riikide arvu uuesti kasvatanud, nüüdse ligemale 200-ni.

ÜRO-s on 193 liikmesriiki ja kaks vaatlejariiki (Vatikan ja Palestiina). Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeskond küündib enamasti üle 200. Terve rida ilma omariikluseta rahvaid või territooriume, kokku 43, on aga koondunud paralleelselt tegutsevasse Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (UNPO).

Kõik nendest ei nõua omale iseseisvust, enamikus on tegemist oma riikides alla surutud rahvastega, kes nõuavad elementaarseid inimõigusi, iseseisvuseni on sealt veel pikk samm astuda. Teisal on kolonaalvõimudest alles jäänud ka häälekad vähemused uutes riikides, kes nõuavad oma privileegide ennistamist, eriti Venemaa lähinaabruses, aga ka näiteks Prantsusmaa valdustes (Mayotte ja Uus-Kaledoonia). Ühtset ideoloogiat nende nõudmiste taga leida on peaaegu võimatu.

Seotud lood:

Rahvusvaheline õigus küll tunnistab (kaudselt) rahvuste enesemääramisõigust, aga sellest hoolimata tõrgutakse uute riikide loomist tunnustamast, ja siiani on iseseisvuspüüdluste verine maha surumine olnud pigem reegel kui erand. Loo alguses esitatud video loeb üles ka regioone, mis on seni olnud siiski rahul saavutatud autonoomiaga. Ja näiteks Indoneesias asuv Aceh tuleb samal põhjusel nimekirjast maha võtta, rahuleping võttis nende iseseisvusnõude mõneks ajaks maha. Sri Lanka tamilite ülestõus suruti aga 2009. aastal seni lõplikult maha. Itaalia Padania iseseisvumine pole aga kuigi tõsiselt päevakorras olnud.

De facto iseseisvad riigid:

Kosovo (1990. aastal kuulutas end Serbiast ja Jugoslaaviast lahku löönuks, kuid see katse suruti maha, 1999. aastast alates on riik ÜRO kontrolli all ja 2008. aastast ametlikult iseseisev, kuigi osa maailmast seda ei tunnista, diplomaatilised suhted on 108 ÜRO liikmesriigiga)

Somaalimaa (kunagine Briti-Somaalimaa, mis 1960 liideti Somaalia külge, kuid 1991 kuulutas end iseseisvaks, kuigi rahvusvahelist tunnustust ei ole).

Taiwan (Hiina kodusõda lõppes 1949. aastal kommunistide võiduga mandril, samas kui Hiina Vabariigi väed taandusid Taiwanile ja suutsid seal oma võimu säilitada, sellest alates on Taiwanil asuv Hiina Vabariik sisuliselt iseseisev, kuigi taiwanlased ise pole alati võimu juures olnudki. 21 ÜRO liikmesriiki tunnistab Hiina Vabariiki diplomaatiliselt)

Palestiina (oma valitsust üritati araablaste aladel luua juba 1948, iseseisvust kuulutati eksiilis 1988. aastal, 1994. aastast peale on tegemist autonoomse territooriumiga, millel on küll enamiku maailma riikide, ehk 134 riigi rahvusvaheline tunnustus, aga lõplik iseseisvumine on siiani saavutamata)

Saharawi ehk Lääne-Sahara (1976. aastal kuulutas end iseseisvaks, ning seda on tunnustanud 84 ÜRO liikmesriiki, aga kuna enamik territooriumist on Maroko kontrolli all, siis praegu katab selle riigi valitsus vaid 20 protsenti oma territooriumist)

Lääne-Paapua (1971. aastal üritati Indoneesiast lahku lüüa, partisanisõda jätkub siiani)

Azawad (Mali tuareegide ala, kuulutas 2012 end iseseisvaks, mille Prantsusmaa sekkumine küll maha surus)

Casamance (Senegalist lahku lüüa üritav piirkond, partisanisõda kestab alates 1982. aastast)

Armeeniast sõltuv "iseseisev" riik:

Mägi-Karabahh ehk Artsahh (ajalooline armeenlaste enklaav Aserbaidžaani all, mis 1992. end iseseisvaks kuulutas ja järgneva sõjaga langes nende kontrolli alla ka Artsahhi Armeeniast lahutav ala, kus viidi sisuliselt läbi etniline puhastus)

Venemaast sõltuvad "iseseisvad" riigid:

Transnistria (Dnestri Ukraina-poolne kallas lõi 1990 Moldovast lahku ja tänu Vene sõjaväele on säilitanud de facto iseseisvuse, kuigi majandus on kõvasti kannatanud. Ükski ÜRO liikmesriik selle ala iseseisvust ei tunnista)

Lõuna-Osseetia (1991. aastal lõid osseedid Gruusiast lahku ja Venemaa jõuline sekkumine on neid hoidnud eraldi enklaavina Gruusia sees. Tänaseks on nende iseseisvust tunnustanud vaid viis ÜRO liikmesriiki)

Abhaasia (1992. aastal lõi see ala end Gruusiast lahku ja Venemaa jõuline sekkumine on neid hoidnud eraldi riigina, täna tunnustab seda riiki viis ÜRO liikmesriiki)

Krimm (1992. aastal üritas see ala Ukrainast lahku lüüa, kuid siis oli sunnitud leppima autonoomiaga, Venemaa interventsioonivägede toel kuulutas end nüüd uuesti iseseisvaks)

Türgist sõltuv "iseseisev" riik

Põhja-Küpros (kreeklaste riigipööre 1974. aastal tühistas senise võimukorralduse, kus Küprose valitsemine oli jagatud kahe kogukonna vahel, tulemuseks Türgi interventsioon ja sellest alates on Põhja-Küpros olnud de facto iseseisev, ametliku deklaratsiooniga 1983. aastast, kuigi tunnustab seda riiki vaid Türgi)

Euroopa Liidu regioonid:

Šotimaa (iseseisvuspüüdlused 1930. aastatest peale, kavas on iseseisvusreferendumi korraldamine)

Kataloonia (Hispaania autonoomne regioon, kavatseb iseseisvuda)

Baskimaa (Hispaania autonoomne regioon, kavatseb iseseisvuda)

Flandria (Belgia autonoomne regioon, üritab iseseisvuda)

7000 rahvast, 7000 riiki või vähemalt osariiki?

Ligemale poolesajal territooriumil on viimastel aastakümnetel nõutud iseseisvust või suuremaid õigusi, kuigi deklaratsioonidest kaugemale pole enamasti jõutud. Kui aga arvestada, et maailmas on ligemale 7000 erinevat rahvust või etnilist rühma, siis vähemalt iga kümnes neist on ka rahvusvaheliselt omale õigusi nõudnud, teistest pole lihtsalt kuulda.

Esindamata Rahvaste Organisatsiooni liikmesrahvad, esindavad eranditult rahumeelseid liikumisi:

  • Abhaasia (Gruusia)
  • afrikaanid (Lõuna-Aafrika)
  • Ahwazi araablased (Iraan)
  • assüürlased (Iraak)
  • Baluchistan (Pakistan)
  • Barotseland (Sambia)
  • Batwa (Ruanda ja Burundi)
  • Chin (Myanmar)
  • Chittagong Hill Tracts (Bangladesh)
  • tšerkessid (Venemaa)
  • Cordillera (Filipiinid)
  • Krimmi tatarlased (Ukraina)
  • Degar-mägirahvad (Vietnam)
  • Ida-Türkestan ehk uiguurid (Hiina)
  • Gilgit Baltistan (Pakistan ja India)
  • Haratin (Mauritaania)
  • Hmong (Laos)
  • Rumeenia ungarlased (Rumeenia)
  • Sise-Mongoolia (Hiina)
  • Iraani Kurdistan (Iraan)
  • Iraagi Kurdistan (Iraak)
  • Iraagi türkmeenid (Iraak)
  • Khmer Krom (Vietnam)
  • Kosovo (Serbia)
  • lesgiinid (Venemaa)
  • Mapuche (Tšiili ja Argentina)
  • Moro (Filipiinid)
  • Nagalim (India ja Myanmar)
  • Ogaden (Etioopia)
  • ogonid (Nigeeria)
  • oromod (Etioopia)
  • Rehobothi basterid (Namiibia)
  • Sindh (Pakistan)
  • Somaalimaa (Somaalia)
  • Lõuna-Maluku (Indoneesia)
  • Lõuna-Aserbaidžaan (Iraan)
  • Lõuna-Kamerun (Kamerun)
  • Taiwan (Hiina)
  • Tiibet (Hiina)
  • Vhavenda (Lõuna-Aafrika)
  • Lääne-Balutšistan (Iraan)
  • Lääne-Paapua (Indoneesia)
  • Zanzibar (Tansaania)