Patrullimine käib tavaliselt kahemeheliste üksustena, koerte veetavatel kelgurakenditel, retkedel, mis kestavad kuni viis kuud ja mille käigus sõdurid polaaröös jäistel avarustel enamasti ühegi teise inimesega kokku ei puutu. 

 Naised tohivad küll patrullis osaleda, aga seni pole ükski neist sellesse eriüksusesse kandideerinud. Patrull on relvastatud ja minevikust on siiski teada juhtumeid, kus relvi ka tegelikult kasutada tuli. Ka kroonprints Frederik on kunagi osalenud Siriuse-patrullil.

Eriüksus, toonase nimega Kirde-Gröönimaa kelgupatrull asutati 1941. aastal, et nurjata Saksamaa dessandid Gröönimaale. Gröönimaa rannikul leidus mitmeid salajasi Saksa ilmastikujaamu, mis edastasid vajalikke andmeid ka Saksa allveelaevastikule. Ja nende jaamade leidmine ja hävitamine (enamasti USA õhulöökidega) oli patrulli toonaseks ülesandeks. Üksus kaotas ühe sõduri langenuna kogu sõja jooksul, kaks meest langes ajutiselt sõjavangi.

Külma sõja teravnedes oli Taanil jälle vaja tugevdada kontrolli Gröönimaa rannikul ja 1953. aastast kannab kelgupatrull ka Siriuse nime, saanud nime samanimeliselt tähelt taevas, Suure Peni tähtkujus.

30 km päevas

Talvel kaob päike Gröönimaa kohal kaheks kuuks, temperatuur võib langeda isegi 55 kraadi alla nulli. Iga meeskond kasutab vedajatena 11 kuni 15 koera, kelle jõul edenetakse umbes 30 km päevas, öösiti peatutakse aga erivarustusega kõrgtehnoloogilises telgis.

Vahepeatusteks on ehitatud ka 50 ilmastikukindlat hütti. Koerad magavad õues, ka terava pakase korral. Viis aastat teenistust annab koertele juba võimaluse pensionile jääda. Meeste teenistus kestab 26 kuud, aga tegemist on ka eranditult eriväljaõppega ohvitseride või üleajateenijatega.

Lühemad retked võetakse ette novembris-detsembris, pikemad kestavad jaanuarist juunini. Patrulli läbida on sel ajal 16 000 kilomeetrit. Kokku kuus patrulli jääväljadel korraga suudab tagada ka selle, et iga piirkond Kirde-Gröönimaa valges tühjuses saab kord kolme või nelja aasta jooksul üle vaadatud.

Sõduritele (kokku 14 meest) makstakse 26-kuulise teenistuse eest selles üksuses 22 000 Taani krooni (ligemale 3000 eurot) kuus, pluss maksud, nende eriväljaõpe koolitab neid koertega toime tulema, külma eest varjuma, eriolukordades toitu leidma. 2012. aastast alates allub patrull Taani ühendatud Arktika väejuhatusele (Fääri saared ja Gröönimaa, koostöös NATO-ga).

Ajalugu on ka kinnitanud, et iga relv külmas vastu ei pea, eelistatud on vintpüssid M1917 (jah, 1917. aasta relv) ja M/53. Hiljuti tuli aga püstol SIG210 Neuhausen varustuses välja vahetada 10mm Glock 20 vastu, mis on jääkarude vastu tõhusam.

Taani kohustus oma kohalolekut Ida-Gröönimaal näidata tuleneb faktist, et 1931. aastal heiskasid viis kalurit seal Norra lipu ja nõudsid hiigelsaare idarannikut Norrale. Rahvusvaheline tüli lahendati 1933. aasta leppega, mis kohustas Taanit tugevdama oma kohalolekut asustamata jääväljadel. Gröönimaa omavalitsuse loomine 1979. aastal jättis sealse kaitsepoliitika jätkuvalt Taani kanda.