Tahad viia lilli mõne sugulase või vana sõbra hauale. Aga ei mäleta enam kuhu ta maetud on? Tänapäevaste kaardirakenduste hulka on astunud jõulisemalt ka kalmistute plaanid, ja haudade ülesleidmise võimalus. Kui sa elad Tallinnas, või nüüd juba kolmekümnes eri kohas üle Eesti, piisab sul vaid nime sisestamisest ja võid eksimatult õigele kohale sammuda.

Haudade andmebaas paikneb siin: kalmistud.ee.

Suurematest linnadest pole oma haudade kaardistamisega valmis saanud Tartu, Pärnu ega Viljandi. Narva puhul oleks seda isegi liig loota. Kuid küllap varsti jõutakse ka nendega ühele poole.

Kui vaid igaühel ühel oleks ka hauakivi, mida leida. Sellise püstitamine on ju olnud üsna kallis tegevus. Näiteks varasematel aegadel on olnud kombeks matta inimesi ka puidust ristide alla, ja nendest pole enam mingit jälge, või siis on metallivargad ka rauast risti ära varastanud. Ristirüüsted Eestimaa surnuaedadel pole kahjuks tänaseni lõppenud.

Probleemiks on ka jätkuvalt see, et mõned eelmised võimud pole just kadunute mälestusele erilist au osutanud. Surnuaedades ei olegi tihtilugu enam alles dokumentatsiooni, ei sellest, kellele kunagi hauaplatse müüdud on, ega sellest kuhu keegi maeti, Tallinnas algab hämar maa pihta kohati neljakümnendatel, Pärnus näiteks kaugemal kui 1973. aastal. Iidsetest küla- või kirikukalmistutest ei tasu isegi rääkida.

Kaugemast ajast võid olla enamvähem kindel vaid nimetule hauale. Sest mingil ajal mingid võimud arvasid, et inimestele pole surnuid mäletada vaja. Surnuaedadele kavandati lausa automagistraale. Ja siis muidugi need nõukogudeaegsed buldooserid ja laupäevakud, millega hävitati täielikult kultuuripärand Tallinnas Kopli ja Kalamaja kalmistutel.

Keskaegne Tallinna St. Barbara kalmistu on tänaseks täitunud juba kõrghoonetega, näiteks endisel katoliiklaste kalmistul on leitav vaid kaks hauatähist - üks oli liiga suurest maakivist, et seda oleks olnud võimalik hävitada, teine on püstitatud uuemal ajal holokaustiohvritele.

Kuid eestlane juba on traditsiooniliselt austanud esivanemaid, ka neid, kes igavesele unele suikunud. Ja tahab neid hiljemgi meeles pidada.