Kas tõesti tabas 8. sajandil Maad gammakiirguse pahvak?

 (38)
Kas tõesti tabas 8. sajandil Maad gammakiirguse pahvak?
Gammakiirguse purse NASA kunstniku nägemusesWikimedia commons

Kaheksanda sajandi ajalooallikad on küll pehmelt öeldes katkendlikud. Ja nüüd üritavad teadlased tõestada, et sel ajal tabas Maad kahe neutrontähe vägivaldsel ühinemisel laiali paiskunud kiirgusvoog, vahendab BBC.

Kõlab küll jälle maailmalõputeooriate järgi, sest üks nendest on rääkinud ka väidetavast supernoovast, mis meid kunagi "lähemal ajal" (ehk siis võibolla isegi miljonite aastate jooksul, kui lõpetab eksistentsi 643 valgusaaasta kaugusel olev Betelgeuse) ähvardavat.

Nüüd püüab rühm teadlasi tõestada, et kaheksanda sajandi lõpus, ehk siis ajal kui araablaste pealetung Euroopale oli peatunud ja viikingid alustasid omi rünnakuid, olevat Maale jõudnud tugev gammakiirguse voog kahe neutrontähe vägivaldsest ühinemisest.

Väidetavalt olevat viiteid sellele leitud mullu, teatatakse väljaandes Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. Nimelt olevat tuvastatud Jaapani iidsetes seedripuudes ebatavaliselt kõrge radioaktiivse süsinik-14 ja Antarktika jääs berüllium-10 kontsentratsioon. Põhjuseks olevat väidetavalt tugeva kiirguse tabamus ülemiste atmosfäärikihtide aatomite pihta. Ja puude aastaringide põhjal väidetakse, et see võis Maad tabada aastal 774 või 775.

Seotud lood:

Mõned sarnased gammasähvatused on levinud senistel andmetel isegi 13 miljardit valgusaastat ja on miljon korda eredemad kui Päike. Supernoova on esialgu välistatud, sest siis peaks astronoomid ka tollasest plahvatusest jälgi nägema. Põhjuseks peab olema ikka mustade aukude, neutrontähtede või valgete kääbustähtede omavaheline kokkupõrge 3000 kuni 12 000 valgusaasta kaugusel.

Kui midagi sellist tegelikult üldse juhtus?
Aastal 774 purustas Karl Suur küll langobardide riigi Itaalias ja järgmisel aastal suri bulgaarlastega sõdinud Bütsantsi keiser Konstantinos V, anglosakside kroonikast loetakse aga, nagu tollal oleks nähtud taevas punast risti.

M.O.T.T.