Kas tõesti on Peetrus maetud Vatikani katedraali alla?

 (35)
Kas tõesti on Peetrus maetud Vatikani katedraali alla?
Caravaggio maal Peetruse ristilöömisest.Wikimedia

Rooma paavstide loetelu algab pihta Peetrusest, kes oli kristliku koguduse üle võtnud siis, kui Jeesus risti löödi. Teada on, et ta jõudis lõpuks Rooma, kus ka ise (arvatavasti aastal 64 m.a.j.) koos teiste kristlastega märtrisurma leidis.

Oli aasta 1950. Arheoloogid olid avanud hauakompleksi, mis oli osaliselt jäänud tänase Püha Peetruse basiilika alla. Paavst Pius XII pidi küll tunnistama, et sajaprotsendilist kindlust sealsete inimjäänuste kuulumises pühale Peetrusele ei ole. 18 aastat hiljem kuulutas aga Paulus VI, et Peetruse hauakoht on kindel.

Kaevamisi oli korraldatud juba 1939. aastast alates, kuigi esialgu kaevati lahtu paganlikke hauakambreid nn Vatikani nekropoli aladel. Siis avastati juba kristlikke jooni ja esemeid, mis viitasid keiser Vespasianuse ajajärgule esimese sajandi lõpust. Siis leiti pisike monument, mis oli rajatud umbes aastal 160.  1942. aastal oli kaevamiste juht Ludwig Kaas ka avastanud inimjäänused, mis ta sõjaaegse segaduse ennetamiseks igaks juhuks lasi ära peita.

Aastaid pärast tema surma (Kaas suri 1952) avastas kohalik professor Margherita Guarducci need jäänused täiesti juhuslikult, analüüs viitas, et tegemist on kuuekümnendates eluaastates mehega ja paavst Paulus VI saigi esineda oma kuulsa avaldusega Peetruse leidmisest.

Mausoleumid, mis Vatikani all Peetruse oletatavat hauda ümbritsesid, on rajatud aastail 130-300, ehk ajal kui kristlased olid Rooma impeeriumis veel tagakiusatud, aga neil oli suur tahtmine saada maetud just Peetruse ümber. Kui aastal 330 rajati esimene Püha Peetruse kirik, osa neist haudadest küll lõhuti.

Seotud lood:

Vanim kirjeldus, kuidas Peetrus suri, pärineb aastast 96, kus selle aja kirikupea Clemens tema märtrisurma rõhutab, teisest sajandist on juba rohkemgi allikaid. Neljanda sajandi ajaloolane Eusebius kirjeldab, et Peetrus löödi risti pea alaspidi, sest ta olevat pidanud end väärituks surema Jeesuse moodi. Aastal 64 oli suur tulekahju Rooma linna enamikus hävitanud, kristlasi asuti aga hukkama Nero Circuse juures olevates keiserlikes aedades. Viienda sajandi allikad paigutasid selle sündmustiku just Vatikani mäenõlvadele.

Ajaloolased peavad tõenäoliseks, et linna põletas maha keiser Nero ise, tekitades sellega endale ettekäände kristlasi süüdistada.

Vaidlus, kas leitud luud ikka tegelikult Peetrusele kuulusid, pole tänaseni lõppenud, kuid igatahes on Vatikanis koht, mida maailmale esitletakse Peetruse hauana.