Kuigi seni viimane tuvastatav juhtum, kus sealsed kohalikud hõimud kedagi võõramaalastest ära on sõõnud pärineb aastast 1976, on inimliha söömine ilmselgelt Paapua Uus-Guinea džunglirahvaste seas siiani kombeks, pealegi on tegemist piirkonnaga, kus on veel hiljuti leitud ka uusi rahvaid, kellest varem kuuldudki ei oldud.

Asmat on ühe 70 000-liikmelise rahvakillu nimi, kelle aladel Rockefeller ja Wassing kanuuretkel olid. Teine hõim, kelle kommetes on (küll pigem kohalike pühameeste) ärasöömine, on 7000-liikmeline korowai, mis muide kuni 1970. aastani elas arvamises, et nad on ainsad inimesed maamunal. Teine piirkond, kus kannibalism ei pruugi täielikult kadunud olla, on Amazonase vihmametsad.

Kannibalismi levik 19. sajandil

Kui vaadata juurdelisatud 19. sajandi kaarti, siis sel ajal oli kannibalism laialt levinud Kesk-Aafrikas, kuigi koloniaalvõimude ja ka praeguse omariikluse ajastul nähti tohutult vaeva, et see kombestik välja juurida. Seevastu on "kannibal" muutunud kohalikuks sõimusõnaks, selles on süüdistatud näiteks Kesk-Aafrika keisrit Bokassat, Uganda presidente Idi Amini (ja pigem vist laimuna) Yoweri Musewenit ja Libeeria ekspresidenti Charles Taylorit.

Venemaal on sellise harrastusega väidetavalt omale nime saanud soome-ugrilaste hulka kuuluvad samojeedid (neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid). Aga NSV Liidus oli 1930. aastate suure nälja ajal nagu ka hiljem Leningradi blokaadi ajal ridamisi teateid kannibalismist.

Eesti ajaloost on teada vist ainult üks kannibalismi juhtum aastast 1710, kui keegi näljast hulluks läinud ema olevat oma lapsele kallale läinud. Läänemaailmas on kannibalism olnud ennekõike üksikute hullude harrastus. 1945. aastal olid aga jaapnlastest sõdurid ära söönud viis USA õhuväelast.

Nimi kannibal pärineb Lõuna-Ameerika indiaanlaste kariibide hüüdnimest. 19. sajandil tunti kannibalismi ka Austraalia aborigeenide, mitmete Okeaania rahvaste nagu ka Põhja-Ameerika indiaanlaste ja nähtavasti ka tiibetlaste kommetes. Uuemal ajal on kannibalism aga peaaegu kõikjal karistatav.