Kaitseväe relvahanked – tootjate agressiivne võitlus turuosa eest

 (11)
Kaitseväe relvahanked – tootjate agressiivne võitlus turuosa eest
Lõuna-Koreast ostetav K9 liikursuurtükkFoto: Ardo Hallismaa

Möödunud aastal jõudis otsustavasse etappi mitu kaitseväele olulist suurhanget: juunis sai sõlmitud leping liikursuurtükkide ostuks Lõuna-Korealt, ametkondade vaheline komisjon valis välja automaatide hanke eduka pakkuja ning välja kuulutati pikamaa tankitõrjerelvade hange, mis viib meie tankitõrjevõime uuele tasemele.

Artikkel ilmus Kaitseväe aastaraamatus.

Möödunud aastal jõudis otsustavasse etappi mitu kaitseväele olulist suurhanget: juunis sai sõlmitud leping liikursuurtükkide ostuks Lõuna-Korealt, ametkondade vaheline komisjon valis välja automaatide hanke eduka pakkuja ning välja kuulutati pikamaa tankitõrjerelvade hange, mis viib meie tankitõrjevõime uuele tasemele.

Uuringuid on palju

Relvade ja relvasüsteemide valik, mis kujundavad kaitseväe näo järgmisteks aastakümneteks, on vastutusrikas ülesanne, mille eeltöö algab aastaid enne hanke välja kuulutamist. Poliitilise otsuse tegemise järel kujundab kaitsevägi seisukoha, millist relvasüsteemi millisele üksusele ta vajab. On selge, et käsitulirelvad esimesele ja teisele jalaväebrigaadile peavad vastupidavuselt ja kasutusmugavuselt sobima reservväelastele, mitte vastama eriüksuslaste oluliselt spetsiifilisematele nõudmistele ning tankitõrjerelvade vajaduse hindamisel arvestab kaitsevägi konkreetse esimese jalaväebrigaadi üksusega, kes hakkab neid kasutama.

Seotud lood:

Ettevalmistus sisaldab endas ka turu-uuringut, et saada aimu, millised relvad üldse turul on, kui kaugele on erinevad tootjad jõudnud uute süsteemide välja arendamisel ning milliste toodete seast on meil võimalik üldse valikut teha. See kõik võimaldab kaitseväel panna kokku nõudmised relvadele või relvasüsteemile ning esmane hinnang kulutustele. Alles seejärel alustab tööd kaitseinvesteeringute keskuse juhitav hankekomisjon, kuhu kuuluvad kaitseväe, ministeeriumi ja kaitseinvesteeringute keskuse ning vajadusel ka teiste ametkondade esindajad ning mis alustab seejärel hanketingimuste kokkupanekut.

Vabaturg vajab harjumist

Möödunud aastal lepinguni jõudnud liikursuurtükkide hanke eeltöö tegid neile omase põhjalikkusega meie eest ära soomlased. Soome hangib Lõuna-Korealt 48 K9 liikursuurtükki, nende ootused relvadele olid samad kui meil – kasutajad on ajateenijad, keskkonnatingimused on meie omadega sarnased. Eesti hangitavad suurtükid on küll vähe kasutatud, kuid väga heas korras. Oluline on märkida, et tegemist on siiski riigilt riigile ostuga. Võimalikke valikuid ei olnud palju ning igal juhul oleks need tähendanud läbirääkimisi ühe või teise riigiga lisaks tootjafirmale.

Möödunud aasta olulisim areng oli kahe suuremahulise vabaturupõhise hanke jõudmine oluliste verstapostideni. Ametkondade vaheline hankekomisjon tunnistas automaatide hanke edukaks pakkujaks USA relvatootja Lewis Machine and Tool Company ning tankitõrjerelvade hankele esitas ainsana pakkumise EuroSpike GmbH, kelle relvasüsteeme kasutavad 31 riigi relvajõud.

Vabaturu tingimustes relvade hankimine tähendas kaitseinvesteeringute keskuse ja kogu Eesti kaitsevaldkonna jaoks tegutsemist uudses olukorras ning põhimõttelist otsust minna suuremahuliste kaitsehangete puhul üle seniselt riigilt riigile ostudelt vabaturupõhisele süsteemile. Näiteks liikursuurtükkide hankimine Koreast tähendab riigilt riigile ostu. Sama põhimõtte järgi on Eesti hankinud viimastel aastatel tankitõrjerelvad Javelin ning varasematel aastatel käsitulirelvi, suurtükke ja muud varustust.

Automaatide ja tankitõrjerelvade puhul kasutati avatud hankemenetlust, kus kõigil huvitatud pooltel oli võimalik pakkumisi esitada. See suurendab ühelt poolt läbipaistvust ja konkurentsi ning avab võimalusi Eesti kaitsetööstusele, kuid teisalt toob kaasa relvatootjate aktiivse (ning mõnikord ka agressiivse) võitluse turuosa või lepingu eest, kuhu kaasatakse advokaadi- ja kommunikatsioonibürood, poliitikud ning aeg-ajalt ka kaitseväelased ja kaitseliitlased.

Kes teeb lobitööd?

Loe veel

Konkureerivate ettevõtete võitlus näitab teed uutele väljakutsetele – automaatide ja tankitõrjerelvade hanked on kinnituseks, et vajadus lobitööd puudutava seadusandluse järele on taas päevakorral. Eestis ei reguleeri seadus praegu, kes ja millistel tingimustel võib näiteks poliitilistes ringkondades lobi teha ning kas ja kuidas peab sellest end identifitseerima.

Kohane on märkida, et paljudes riikides ei luba seadus kaitseväelastel teatud aja vältel pärast kaitseväeteenistuse lõpetamist relvafirmadesse tööle asuda. Viimane ei pruugi olla Eestis üks ühele rakendatav, kuid kindlasti on taunitav, kui konkureerivate relvatootjate esindajad astuvad oma toodangut kiites avalikkuses või kuluaarivestlustes üles kaitseliitlaste või endiste kaitseväelastena ning jätavad oma tegeliku tööandja mainimata. Väikeses ühiskonnas, kus inimesed on omavahel tihedalt seotud, on oluline selgus ning arusaam, kes lugupeetud isikutele parajasti palka maksab. Seadused aitaks olukorda kindlasti konkreetsemaks ja täpsemaks muuta, samuti ootaks siin kriitilist meelt poliitikutelt ja meedialt.

Hoolimata avalikkuse kõrgendatud huvist viimaste suurhangete korralduse vastu, näitavad arvud, et erimeelsusi pakkujate ja hankijate vahel on tegelikult vähe. 2017. aastal vaidlustati kaitseinvesteeringute keskuse 698 hankest 8, neist vaid kahel korral pidi keskus oma otsuse ümber vaatama. 2018. aastal vaidlustati enam kui 1000 hankeprojektist 9, neist seitsmel korral jäi õigus keskusele.

Nii kaitseinvesteeringute keskuse kui ka kõigi teiste hangetega seotud poolte jaoks tähendab tegutsemine vabaturu tingimustes kõrgendatud täpsust ja nõudlikkust oma töö vastu ning ettenägelikkust ja kannatlikkust oma tegevuse selgitamisel. Vabaturupõhiste hangetega peame nüüdsest harjuma, sest lõppkokkuvõttes annavad nad siiski Eesti kaitsetööstusele enam võimalusi konkurentsis osaleda ning suurendavad väljavaateid hankida kaitseväele parimad relvad ja relvasüsteemid.

2017. aasta suuremad hanked:

• Jalaväemasinate CV90 35 elutsükkel, raamleping sõlmitud 7 aastaks, maht 40 mln €

• Kuivtoidupakid õppusteks ja reservüksustele – 10 mln €

• Tapa linnaku soomusmanöövervõime taristu ehitustööd – 15 mln €

• Tapa linnaku komplekteerimisala ehistustööd – 11, 3 mln €

2018. aasta suuremad hanked:

• Liikursuurtükid (riik riigile, 12 relvasüsteemi, sh väljaõpe, hooldus, varuosad) – u 46 mln €

• Maismaasõidukite varuosad, raamlepingu maht 30 mln €

• 155 mm laskemoon Soomelt – 11 mln €

• Õhutõrje lahinguraketid koos lisavarustuse ja teenustega, raamlepingu maht 100 mln €

• Granaadiheitjate CG90 laskemoona ja väljaõppevarustuse hankimine – 30 mln €

Pooleliolevad suurhanked:

• Automaadid, lepingu maht 75 mln €

• Pikamaa tankitõrje hange (18 relvasüsteemi koos laskemoonaga) – 40 mln €

• Lennukikütuste JET A-1 ja AVGAS 100LL tarnimine hankija mahutitesse – u 40 mln €

• Sõidukite sidelahenduse väljaehitamine – 10 mln €