Oleme jõudnud sööklate hindamisega Tallinnasse ja uurime, mida head ja paremat pakub meile Staabi- ja sidepataljon.

Aususe huvides tuleb meil nüüd ja kohe ära märkida, et Staabi- ja sidepataljon pakub Sõdurilehe reporteritele süüa igapäevaselt, kuid hinnangu andmisel see tähtsust ei oma, sest sööklaid hindame võrdsetel alustel ja lähtuvalt kindlatest kriteeriumitest.

Erinevalt viimati külastatud väeosast, kus söökla tarbeks oli rajatud eraldi hoone, asub Staabi- ja sidepataljoni söökla kasarmuhoone tagumises tiivas. Klientuuri suurust arvestades on see mõistlik, kuna istekohtadest ei teki puudust isegi tipptunnil, mil ruumides viibivad nii kaadrikaitseväelased kui ka ajateenijad.

Niipea kui oleme uksest sisse astunud, jõuame garderoobi. Tavapäraste valgete seinte asemel kohtame siin rõõmsamaid värve ja see loob hea meeleolu. Oskuslikult on lahendatud riietehoid, sest eraldiseisvate nagide asemel kasutatakse seintele kinnitatud konkse. Tõsi, lõunasöögi ajal on sel juhul pea kõik riidenagid hõivatud ja alumisest reast on üleriideid ehk pisut raskem leida või kätte saada.

Edasi liikudes jõuame kraanikaussideni, mida on viis ning mis jäävad mugavalt meie teekonna peale. Käte kuivatamiseks paberit ei raisata, selleks on elektrilised kuivatid ja energiat saab teadupärast ka roheliselt toota.

Positiivne keskkond

Järjekorras seistes täheldame endast paremal kahte asja. Siit sööklast leiame esmakordselt veeautomaadi. Millistel tingimustel seda kasutatakse, me täpselt ei tea, kuid suvisel ajal on see ilmselt nii mõnegi ajateenija poolt palavalt armastatud. Ka jääb meie kõrvale suur sein, mis on tegelikult tahvel. Põhimõtteliselt saab sinna kriidiga joonistada, kuid meile meeldib pigem sinna riputatud menüü, mis võimaldab tutvuda terve nädala toiduvalikuga.

Kui üldiselt oleme sööklates harjunud nii-öelda klassikalise kolmekäigulise lõunaga, mis koosneb supist, praest ja magustoidust või puuviljast, siis sidepataljoni reedesest menüüst supp puudus. Samas pakuti meile nii magustoitu kui ka puuvilja ning laia salativalikut. Tühjaks me kõhud igal juhul ei jäänud.

Olgugi, et toitlustamine käib kaitseväes kindlate eeskirjade järgi ja isegi menüüd on väeosades ühised, ei tähenda see, et söögielamus on kõikjal ühesugune. Ainuüksi kahe erineva söökla külastamisega oleme aru saanud, mil määral võivad pealtnäha ühesugused kohad tegelikkuses erineda.

Söök: Põhiroog on üleküpsetatud veiseliha seentega. Kas me oleme restorani sattunud? Roog on igal juhul väga maitsev ning esinduslik. Suppi küll ei pakuta, kuid see-eest on prae kõrvale võimalik tõsta kolme erinevat salatit. Magustoit, milleks on banaani-kohupiimavaht, viib keele alla ning kõige tipuks pakutud hurmaa on magus ja meeldivalt küps.

Teenindamine: Söögijärjekorras seisakuid ei esine. Toit tõstetakse taldrikule aegsasti ning protsess kulgeb kiirelt. Harjumuspärase morsi asemel leiame siit mahlaautomaadid, mis väärivad kindlasti esiletõstmist.

Sisustus: Viimati külastatud sööklaga (Tapa linnak) võrreldes on ruumid küll oluliselt väiksemad, kuid see-eest väga hubased. Hea meeleolu loovad rõõmsates toonides seinad ning kõrged laed. Laudade alla riputatud pinke on üksi keeruline paika sättida, kuid kahekesi süües on ühe laua taga ruumi laialt ning see on tervitatav.

Lisavõimalused: Staabi- ja sidepataljon paistab silma innovaatilisusega. Nimelt on sööklal oma Facebooki leht, kus on võimalik tutvuda nii menüüga kui ka kiigata toidutegemise telgitagustesse ühes fotogaleriidega.