Kaitseväe akadeemia - uus nimi, uus sisu

 (2)
Kaitseväe akadeemia - uus nimi, uus sisu
Kaitseväe akadeemiaFoto: kaitsevägi

Sõduri küsimustele kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) reformide kohta vastas kaitseväe akadeemia ülem / rektor kolonel Enno Mõts.

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 3/2019

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste nimi muutub kaitseväe akadeemiaks. Mis on nime muutuse peamine põhjus?

Uus nimi on õppeasutuse reformis vaid jäämäe veepealne osa. Ka muutuste kavandamise ja väljatöötamise protsessis ning aruteludes jäi nimevahetus viimaseks etapiks, vaatamata tõsiasjale, et suitsunurkades ja pikkades koridorides sellest juba aastaid räägiti. Kuigi endine nimi oli ajalooliselt järjepidev, ei võtnud seda omaks kaitsevägi ega ühiskond, kasutades vääralt teist nime („sõjakool“), mis oli lisaks ebaõiglane kõigi nende suhtes, kes tegelikult meie ohvitseride kõrgharidust korraldasid. Peamine eesmärk uuel nimel on õppeasutuse allüksuste, töötajate ja õppurite ühendamine ning arusaadavus koostööpartneritele – kaitseväe akadeemia kui struktuuriüksus on üks tervik; see on riigikaitseline (rakendus)kõrgkool, millel on üks ülem.

Kas muutub vaid nimi või muutuvad ka kooli ülesehitus ja koostisosad? Milliseks muutub kaitseväe akadeemia struktuur?

Õppeasutuse ülesehitus muutub suuresti. Muutus on sisuline ning väärib struktuurireformi nimetust. Kuigi paarikümne tegevusaasta jooksul (pärast õppeasutuse taasloomist 1999) on põhimääruse tasandi muutusi tehtud kuuel korral – meie põhimääruse peab kinnitama kaitseminister – on 1. maist 2019 rakendunud struktuur teistsuguse alljaotusega, mille lähtekohaks oli (ja on) meie arengukava ning kaitseväe arengusihid tervikuna. Akadeemia ei toimeta vaakumis, vaid teenib kaitseväge, ning õppeasutuse protsesside ja isikkoosseisu rakendamise optimeerimine oli tarvilik. Muutuste kavandamisel kandsime edasi oma parimad praktikad ning võib öelda, et reform ei algatanud muutusi, vaid viis lõpule aastate jooksul avaldunud arengusuunad.

Seotud lood:

Kaitseväelastena peame olema paindlikud hõõrdumistele ja kohanema keskkonna muutustega – selleks on vaja teadlikkust ja tundlikkust ning enese kokkuvõtmist, algatust ja otsustusjulgust. Akadeemia loomine oli selle juhtimisfilosoofia võidukäik. Veel enam, see oli kaasav otsus – muutused kiitis suure enamusega heaks õppeasutuse nõukogu, kus on esindatud nii akadeemiline koosseis, õppurid kui ka mitmete allüksuste juhid. Samuti sai see toetuse kaitseväe juhtkonnalt. Akadeemia on realiteet initsiatiivist kõrgemate ülemate kavatsuse raames; see on teooria ülekanne praktikasse meie õppeasutuse põhiväärtustest: haritus, loovus, tõhusus.

Pole enam uudis, et akadeemia allüksustes ei nimetata eraldi koole, kuna oleme üks õppeasutus. Meie uus struktuur peegeldab arengukavas esitatud strateegilisi valdkondi: õppe- ja kasvatustegevus, teadus- ja arendustegevus ning õppeasutuse juhtimine. Eraldi allüksuseks on sõja- ja katastroofimeditsiini keskus ning loomulikult toetusteenuste osakond, mis annab logistilist, halduslikku ja ka õppevaralist tuge kogu akadeemiale. Nii kõrgharidustaseme- kui ka kutseõppurid on koondatud õppurkorpusesse.

Kui palju on kaitseväe akadeemias ja selle allstruktuurides praegu õppureid ja kas kohtade täituvusega võib rahul olla?

Akadeemia jätkab seniste õppekavade ning tööplaaniga sh täienduskursuste puhul. Kõrgharidustasemetel (sh magistriõpe) on meil alla kahesaja õppuri ning kutseõppes pea viiskümmend õppurit. Erinevad sõjalised täienduskursused (allohvitseride ja ohvitseride õppes) kasvatavad aastas õppurite arvu veelgi paarisaja võrra ning peale selle toimuvad võõrkeelte ja meditsiinikursused, milles osaleb omakorda mitusada õppurit, sh tsiviilisikud. Nii on aastase läbikäigu koondarv märkimisväärne, samas jääb akadeemia põhisihtgrupiks ikkagi tasemeõpe.

Täituvusega kadetikohtadele saab rahul olla, aga ei tohi olla. Kandidaate on vaja rohkem, sest kaitseväel on tarvis suuremat ohvitseride järelkasvu. Võiks kuulutada, et akadeemia koolituspanus pole üksi kaitseväele suunatud, vaid see rihib kodanikuks õpetamist. Iga meie lõpetanu, kus iganes ta ennast teostab, sh ka väljaspool kaitseväge, on investeering riigi turvalisusesse, oskustesse ja otsustavusse heidutuses ning kriisiohjes.

Loe edasi SIIT!