Kui Soomet tabaks praegu rünnak välismaalt, suudaks kaitsejõud hoolitseda vaid osade Lõuna-Soome piirkondade julgeoleku eest ja sedagi mitte kaua, rääkis Soome riigikaitsekõrgkooli emeriitprofessor Juntunen Ilta-Sanomatele. Juntuneni hinnangul on Soome õhujõud vajalikul tasemel, kuid maa- ja merevägi vajavad hädasti moderniseerimist, vahendab Iltalehti.

„Meil valitseb endiselt väga tugevalt Teise maailmasõja pärand, kui elati talupojaarmees,“ ütles Juntunen.

Juntuneni hinnangul oleks efektiivseim viis Soome julgeoleku parandamiseks NATO liikmeks astumine. Juntuneni sõnul ei ole Euroopa Liidul vastastikuseid julgeolekugarantiisid nagu NATO riikidel ning Euroopa riikide armeedest ei piisa ka koos Vene ohu tõrjumiseks.

Soome kaitseministeeriumi julgeolekupoliitilise osakonna juhataja Esa Pulkkinen ei pea Venemaad Soomele julgeolekupoliitiliseks ohuks. Tema arvates on ebatõenäoline, et Venemaa-sugune suurriik ründaks väikeriiki. Pulkkinen lükkas ümber ka Juntuneni hinnangu Soome kaitse vastupanuvõime kohta.

Samadel seisukohtadel on ka Soome kaitsejõudude peastaabi kommunikatsioonijuht Eero Karhuvaara.

„Üsna mustvalge mõtlemine ning jah ja ei arutelu. Ma ei näe Venemaad mitte mingisuguse ohuna Soome julgeolekule. Ja mis puutub NATO liikmelisusesse, siis see pole isegi kaitsejõudude otsustada, vaid tegemist on täielikult poliitilise otsusega,“ ütles Karhuvaara.