Uutel vormidel on terve hulk baaslõikelisi muudatusi, mis muudavad vormid mugavamaks ja füüsiliste ülesannete sooritamiseks sobivamaks. Hetkeseisuga on testimisel vaid uued frentšid ja püksid, muu varustuse testimisega ei tegeleta. "Üks suuri erinevusi võrreldes eelmise vormiga on näiteks see, et nüüd on mereväe ja maaväe vormid ühe ja sama baaslõikega," ütles Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt projektiga tegelenud Teele Peets.

Peetsi sõnul on aga mõlemale vormile erinõudmised - mereväe vormid peavad olema leekitõrjuvad, maaväe vormid aga hülgavad vett ning mustust. Samuti on vormidel värvierinevused - maaväevormid on ka praegu kasutusel olevas digilaigu värvides, kuid kergemad ja kiiremini kuivavad, mereväe vormid aga on tumesinised. Lisaks on maaväel testimisel permetriiniga töödeldud vorminäidis, mis tõrjub kõiksugu putukaid, näiteks puuke ja teisi parasiite.

Enamjaolt on muudatused lõigetes, kuid on ka muudatusi funktsionaalsetes detailides, mis vormi mugavamaks muudavad - näiteks kasutatakse varrukatel suuruse reguleerimiseks nööpide asemel velcro-ribasid. Samuti on suuremaks muudetud vasaku sääre alaosas asuvat meditsiinipaki taskut, et see sinna paremini ära mahuks.

Kiibid aitavad laomajanduse korras hoida

Lisaks uutele lõigetele ja disainilahendustele katsetatakse kaitseliitlaste vormides ka NFC-kiipidega, mis aitavad laomajanduse oluliselt kiiremaks teha. Kui praegu võib esmakordne varustuse laost väljaandmine võtta kuni 1,5 tundi, siis tulevikus loodetakse seda tänu telefoni abil skaneeritavatele kiipidele oluliselt kiiremini teha.

„Hetkel kasutusel olevas laotarkvaras, kuhu peab pikalt käsitsi andmeid sisestama, ei ole teada, millisest partiist varustus pärit on ja millise kaitseliitlase kätte need antakse. Meie eesmärk oli seda protsessi lihtsustada ja leida tehnoloogiline lahendus varustuse identifitseerimiseks,“ sõnas Peets. Tema sõnul on kiipidega varustatud vormid praegu õmblemises ning tõenäoliselt õmmeldakse kiip frentšile krae sisse ning pükstele küljetaskusse. Nii ei peaks laost väljaandmisel ei peaks riidepakke avama.

Koostöös Elisaga uuriti erinevaid meetodeid efektiivsemaks laomajanduseks, mis võimaldaks varustuse digitaalselt märgistada nii, et seda oleks võimalik identifitseerida hiljem igal ajahetkel. Elisa välja töötatud ja katsetatava kontseptsiooni järgi varustatakse kaitseliitlaste varustus NFC märgistega, mis võimaldab koos tarkvaralise lahendusega varustuse kiiret arvelevõtmist ja väljastamise digitaalset administreerimist. Meil oli hea meel osaleda ja luua kergelt hallatav lahendus. Olen kindel, et Kaitseliidule annab selline uudne digilahendus palju lisaväärtust ja hõlbustab igapäevatööd,“ sõnas Elisa ärikliendiüksuse juht Margus Vaino

Kuid mida jõustruktuurid ise uutest vormidest arvavad? “Kaitsetööstus on tänapäeval suurte äärmustega. Ühest küljest saame sipelga asukoha kosmosest teada sekunditega, aga asjade lihtne haldamine on venitatud tundidesse” ütles Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse ülem kolonelleitnant Olivar Kits. “Muidugi on eesmärk varustuse haldamise parim ja kiireim lahendus, mis töötaks igas olukorras. Kiirus ja kvaliteet on võrdselt olulised. Eesti on parim koht selliste lahenduste leidmiseks, sest tehnoloogia hinnad on alanenud ja teadmiste hulk suurenenud,” kinnitas kolonelleitnant Kits.

Uued vormid on välja töötatud kolme aasta vältel, INTERREG projekti raames. Peamiselt on arendustööga tegelenud vormide tootmiskorralduse arendaja Profline ja Tallinna Tehnikakõrgkool, kuid digilahendusi ja NFC-kiipidel põhinevat laosüsteemi aitas luua ka Elisa.