Javelin - kolmanda põlvkonna tankitõrjerakett - Eesti kaitsevõime pikk samm edasi

 (110)

Läinud aasta algul kinnitatud riigikaitse arengukava näeb muu hulgas ette kaitseväe tankitõrjevõime arendamist. Sel kevadel astus Eesti pika sammu edasi nüüdisaegse tankitõrjevõime suunas, alustades läbirääkimisi Ameerika ühendriikidega tankitõrjeraketisüsteemi Javelin muretsemiseks.

Artikkel ilmus Eesti sõjandusajakirjas Sõdur 4/2014

Ameerika ühendriikide pakkumine müüa Eestile tankitõrjeraketisüsteemid on praeguseks jõudnud läbirääkimiste faasi. Kaitseministeerium, kellele läbirääkimised on ülesandeks tehtud, loodab jõuda hankelepinguni veel selle aastanumbri sees, parimal juhul tähendab see süsteemi tarnimist järgmise aasta lõpuks. 28. juulil viis Eestis paiknev Ameerika ühendriikide kompanii kaitseväe keskpolügoonil läbi Javelini näidislaskmised. Laskmistel osalenutel oli põhjust rahul olla – kõik raketid tabasid sihtmärki.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul hakkavad hangitava süsteemi alast väljaõpet saama nii tankitõrjeüksustes teenivad ajateenijad kui ka kaitseliitlased. „Kümne aasta jooksul, mil oleme harjutanud teise põlvkonna Milani süsteemiga, on kaitseväe lahinguvõime märkimisväärselt tõusnud,” ütles kaitseväe juhataja, kes oli aktiivselt tegev ka Milani süsteemi hankimisel. „Praegu on meie kaitseväelastel juba piisavalt oskusi ja kogemusi, et tegutseda kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemidega.” Kaitseväe juhataja sõnul oleme olukorras, kus peame Milani süsteemi välja vahetama, et oma väga tugevat tankitõrjevõimet hoida, lisades, et ühel hetkel kõik relvad amortiseeruvad ja paratamatult on tarvis varustust uuendada. Milaneid kasutatakse nii kaua kui võimalik, esialgu paralleelselt Javelinidega kuni rakettide aegumise või ladude tühjenemiseni. Seejärel tugineb Eesti tankitõrje Javelinide löögijõul.

Seotud lood:

Lase ja unusta

Praegu kasutusel olevast Milanist ja Mapatsist eristab Javelini „lase ja unusta” süsteem, mis annab kaitseväelasele rohkem tegevus- ja liikumisvabadust ning kaitset. Milani puhul peab laskur pärast raketi väljatulistamist sihtmärki kuni tabamuseni täpselt sihikul hoidma. Raketti juhitakse lennu ajal kas peenikese kaabli (Milani puhul) või laserkiire (Mapatsi puhul) abil. Laskja ei saa oma positsioonilt lahkuda enne, kui rakett on sihtmärki tabanud – see muudab nende süsteemide kasutamise lahinguväljal mõnevõrra ohtlikumaks.

Javelini puhul on tegu „lase ja unusta” süsteemiga, st tankitõrjemeeskond saab kohe pärast raketi väljatulistamist positsioonilt lahkuda ega pea raketti enam juhtima. Lisaks on Javelinil efektiivne tandemlõhkepea vastase soomusmasinate lisasoomuse läbistamiseks, samuti saab lõhkepead panna tabama vastase soomuki katust, mis on üldjuhul soomusmasinate kõige nõrgemini kaitstud osa. Javelini saab erinevalt praegustest süsteemidest välja tulistada linnalahingus ka näiteks hoone seest. See muudab süsteemi kasutamise paindlikuks – tema tagasilöök on üsna väike ega ohusta siseruumides laskjat. Javelini saab kasutada ka helikopterite vastu, sest rakettide lennuulatus küünib maksimaalselt 150 m kõrgusele.

„Kaitseväelase jaoks on kõige olulisem, et rakett suudab tabada sihtmärki ka pealtpoolt, mis on soomusmasinatel vähem kaitstud. Seetõttu suudab raketisüsteem hävitada pea kõik teada olevad soomusmasinad,” ütles kaitseväe taktika õppetooli lektor major Tõnis Metjer. „Javelini eelis on lihtsus ja kasutajasõbralikkus, ta viib kaitseväe tankitõrjevõime täiesti uuele tasemele, andes sõduritele lahinguväljal oluliselt enam tegevusvabadust.”

Just süsteemi kasutajasõbralikkus ja lihtsus – seda on kerge lahti võtta ja kokku panna, eristab teda näiteks ameeriklaste poolt samuti 28. juulil keskpolügoonil demonstreeritud TOW-süsteemi tankitõrjerakettidest, mis vajab rasket kolmjalga, soojuskaamera kaitset ning mille ülespanek võtab oluliselt rohkem aega.

Kuigi ka Javelin kaalub koos raketiga 23 kg, on ta teistest süsteemidest siiski oluliselt kergem. Siin on kohane nimetada, et just kaal on üks omadusi, mida ameeriklased ise sooviks veel parendada – jalaväelastele kandmiseks on 23 kg süsteem siiski raskem, kui algul sooviti saavutada. Relvasüsteemi sihtmärgile lukustamiseks kasutatakse soojuskiirgust, mis tähendab, et soovides sihtmärgile lukustamist korrigeerida, vajab süsteem 30 sekundit jahtumiseks. Positiivset on siiski oluliselt enam – näiteks kas või tõsiasi, et Ameerika ühendriikides vältab üksuste Javelini-alane missioonieelne väljaõpe kaks nädalat, mis sisaldab ka enamiku soomusmasinate suurelt kauguselt tuvastamise õpet.

Javelini meeskond on enamasti kaheliikmeline, koosnedes laskurist ja abist, kes kannab laskemoona. Vajadusel saab võitleja Javeliniga ka üksi hakkama.

Ameerika ühendriigid hakkasid Javelini arendama 1983. aastal. 1989. aastaks lõppenud arendustöö tulemusena sai arenduse ja tootmise lepingu Texas Instrumentsi ning praeguse Raytheon ja Lockheed Martini ühisettevõte. 1993. aastal valmisid esimesed tankitõrje raketisüsteemid.

Javelini kasutasid USA armee, merejalaväe ja Austraalia erivägede üksused 2003. aasta Iraagi invasiooni ajal Iraagi tankide ja soomusmasinate hävitamiseks. Afganistanis kasutati Javelini mässulistevastastes operatsioonides. Algul peeti seda mässuliste tõrjeks küll ebasobivaks eeskätt tema purustava jõu tõttu, siiski suutsid väljaõpetatud laskurid suunata tuld vastase positsioonidele nii täpselt, et kaasnev kahju suudeti minimeerida.

Afganistanis täitis Javelin olulise tühimiku, pakkudes piisavat laskekaugust, tulejõudu ja täpsust – näiteks ühekordne tankitõrjelask AT4 ja relvarauaalune granaadiheitja M203 olid küll tõhusad, kuid väiksema laskekaugusega, kuulipildujatel oli suurem laskekaugus, kuid väiksem tulejõud ning rasketel miinipildujatel oli laskekaugus, kuid vähe täpsust. Javelinil on piisav laskekaugus, tulejõud ja täpsus, et vastase relvadele vastu seista. Oma lukustussüsteemi tõttu on Javelin kõige tõhusam sõidukite, kindlustatud positsioonide ja koobaste hävitamiseks – eriti viimaste puhul polnud miinipildujatest palju abi.

Eestile hangitavate seadmete suurusjärk on 80, pakutava seas on ka väljaõppesimulaatorid. Javeline hakkavad kasutama nii praegused tankitõrjeüksused kui ka Kaitseliit. Tankitõrje raketisüsteeme kasutavate allüksuste väljaõpet viiakse praegu läbi Viru pataljonis ja Scoutspataljonis.

Kaitseväe tankitõrjevõime arendamine on riigikaitse pikaajalise arengukava kolme olulisema prioriteedi seas jalaväe kahingumasinate ja iseliikuvate suurtükkide hankimise kõrval.

Tankitõrjeraketisüsteemi Javelin taktikalis-tehnilised andmed:

  • Efektiivne laskekaugus: 65–2500 meetrit
  • Laskeseadme kaal: 7 kg, koos kolmjalaga 11 kg
  • Raketi kaal: 15,5 kg
  • Lõhkepea soomustläbistavus: 750 mm
  • Raketi juhtimismeetod: „lase ja unusta”, st rakett lukustub pärast väljatulistamist automaatselt sihtmärgile
  • Meeskonna suurus: 2
  • Tootja: Raytheon & Lockheed Martin
  • Relvastuses alates: 1996. aastast
  • Kasutajariigid: Ameerika ühendriigid, Austraalia, Iirimaa, Leedu, Uus-Meremaa, Norra, Iisrael, Bahrein, Tšehhi, Prantsusmaa, Gruusia, Indoneesia, Jordaania, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Taivan, Araabia ühendemiraadid, Ühendkuningriik