Järgmine kuningas, järgmine parkla: britid leidsid 900 aastat tagasi valitsenud monarhi säilmed taas parkimiskohtade alt

 (19)
Järgmine kuningas, järgmine parkla: britid leidsid 900 aastat tagasi valitsenud monarhi säilmed taas parkimiskohtade alt
Henry I.Wikimedia commons

Kui neli aastat tagasi avastati ühe Leicesteris asuva parkla alt 15. sajandil valitsenud Richard III viimne puhkepaik, siis nüüd leidsid arheoloogid 12. sajandi kuninga Henry I oletatava haua samasugusest kohast.

The Telegraph kirjutab, et säilmed, mis võivad kuningas Henryle kuuluda, avastati Readingi vangla läheduses asuva parkla alt. Sealsamas asuvad ka Readingi kloosterkiriku varemed, mille läheduses spetsiaalse radariga pinnast skanninud arheoloogid leidsid maa seest mitmeid haudu.

Henry I asutas koostri aastal 1121 plaaniga, et sellest saaks tema viimane puhkepaik. Fakt, et tema ja ta abikaasa kuninganna Adeliza sinna maeti, on ajaloost teada. Täpse koha üle on aga käinud vaidlused, kuna piirkonnast on üle käinud hauaröövlid. Röövleid huvitas kuninga kirst, mis oli väidetavalt valmistatud hõbedast.

Kui Henry detsembris 1135 Normandias suri, palsameeriti ta keha ja õmmeldi pullinahast kotti. Selle sees toimetati lahkunud kuningas Readingisse, kus ta uuel aastal maeti. Tormiilma tõttu La Manche`i kanalis tõttu viibis monarhi surnukeha kodumaale toimetamine tervelt neli nädalat.

Henry oli kuningas William Vallutaja noorim poeg ja arvatakse, et ta maeti kloosterkirikus peaaltari ette. See oli kõige prestiižsem koht, kus endale viimane puhkepaik leida. Ent kui Henry VIII 16. sajandil katoliku kloostrid laiali saatis ja anglikaani kiriku lõi, hävitati ka Readingi klooster ning hauamonument selle sees. 19. sajandil leiti ühe Readingu prefektuurihoone seinast aga kaunistatud kivitükk, mis võis olla osa Henry I sarkofaagist.

Et aga leidude seoses Henry I-ga päris kindel olla, on vaja teha väljakaevamisi. Arheoloogid soovivad nendega alustada juba sel sügisel.