Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 1: Tallinn, Viru väljak
Tänasest hakkavad Fortes laupäeviti ilmuma Jaak Juske ülevaated erinevate oluliste Eesti paikade ajaloost, seda nii sõnas kui pildis. Paljud kohad on sellised, mida pelgalt vanu pilte vaadates üldse ära ei tunnekski, nii ka meie tänase loo peategelane Viru väljak.
Viru väljaku ümbrus on läbinud aegade vältel mitu totaalset muutust.
Väljaku lugu algab umbes 800 aasta eest. Muinasaja lõpus loksus siin meri randa. Maapind aga tõusis kiiresti ja keskajal pakkus kunagine merepõhi võimalust telliste põletamiseks vajaliku savi hankimiseks. Tänase Viru hotelli kohal ning Laikmaa ja Maneeži tänava vahel asusid kaks suurt savitiiki, mis kasvasid kinni ja kadusid lõplikult 18. sajandi lõpuks.
Viru värava rajamine 14. sajandil pani aluse ka üle Viru väljaku kulgenud maanteedele. Neist vanim on Tartu maantee, mille algus oli veel enne Teist ilmasõda tänase Meloni kaubamaja kohal Estonia puiestee ääres. Esialgu sõideti ka Virumaa suunas mööda Tartu maantee trassi.
Ajapikku taandus merepiir veelgi ja linnakaardile tekkis Narva maatee koridor. See juhtus 16. sajandi esimesel poolel.
15. sajandi teises pooles müürisid Viru tänava sihi kinni esimesed muldkindlustused, mida järgmistel sajanditel üha suuremaks ehitati. Uus pääs sadamasse ja Narva maanteele loodi tänase Vana-Viru tänava kohale. Vallivärav ehitati Vana-Viru ja Aia tänava nurgale. Veel pärast värava lammutamist 19. sajandi keskel algas Narva maantee just sellelt ristilt.
18. sajandi keskpaiga linnakaardilt on näha tihedat hoonestust tänase Mere puiestee ja Narva maantee nurgal. Seda sadamasse suunduva tee äärset piirkonda tunti tollal Matrosskaja Sloboda nime all.
Viru väravate juures väljaspool linna kaitserajatiste piire kujunes aastatel 1700-1710 rajatud Uue poolbastioni ja Strömbergi reduudi vahelisele alale praegusest Viru hotellist edela poole Pärnu maantee äärde lai lage ala. Selle kirdepoolses osas oli heinamaa, edela pool asus aga linna puuhoov ja voorimeeste peatuskoht - Vene turg. Turukohale andsid nime lähikonnas asuvate juurviljaaedade saadustega kaubelnud vene rahvusest inimesed. Müüdi aga ka muud kraami. Esialgu asus turg Narva maantee põhjaküljel, tasapisi kolis aga Viru hotelli kohale.
19. sajandi keskpaigas tasandati enamus vanu bastionivalle ja rajati nende asemele puiesteed. Nii said paika Kaarli, Estonia ja Mere puiestee sihid, samuti Vene turu läänekülg. Praegu lõpeb sel joonel Tammsaare park.
19. sajandi keskel hakkas arenema ka Rotermanni suur tööstuskvartal, mis andis ilme Vene turu merepoolsele küljele. Christian Abraham Rotermannile kuulunud kahekorruseline Rotermanni kaubamaja ehitati aastatel 1849–1850, mille teisel korrusel asusid eluruumid ja esimesel korrusel kauplused. Paarkümmend aastat hiljem sai sellest koolimaja. Täna on vanast majast Mere puiestee nurgal alles vaid välismüürid, mille taha kerkis Metro plaza ärihoone.
1865. aastal pärandas raehärra Jakob Johann Gonsior linnale suure krundi tänase Viru keskuse ja Tallinna kaubamaja A-korpuse vahelisel alal. Sinna rajati avar aed, kus peeti rahvapidusid ja tehti sporti. 1922. aastal sai kinnistu omanikuks spordiselts Kalev, kes rajas sinna Kalevi aiana tuntud staadioni. Staadioni ja Narva maantee vahele mahtus veel Viru tänava suunas kulgenud Gonsiori tänava vana kitsas siht. Nii et kui sisenete täna Tammsaare pargist Viru keskusesse, liigute mööda kunagist Gonsiori tänavat.
1873. aastal ehitas linn Viru hotelli kohale rida ilmetuid kuni kahekorruselisi puust turuputkasid (lammutati 1918). Samal aastal avas uksed vana bastionivalli kohale ehitatud linna pritsimaja.
1888. aastal avati taas Viru tänava siht ja rajati üle Vene turu Kadrioru suunas kulgev Tallinna esimene trammiliin, täpsemini hobutrammiliin. Õige pea tulid ka teised Vene turgu läbivad trammiliinid. Viimane säilinud osa Virumäe bastionist kujundati aga rahvasuus Musumäe nime saanud haljasalaks.
Samal aastal ehitati keset tänast Viru ringi väike õigeusu kabel, mille kaitsepühakuks kinnitati venelaste rahvuskangelane Aleksander Nevski. Pühakoda lammutati 1922. aastal (samal ajal tõmmati Vabaduse väljakul maha ka Peeter Suure monument). Rotermanni maja ligidale tulpkabeli asemele Roman Nymani projekti järgi rajatud bütsantsi stiilis kabel avati Jordani pidustusteks ehk Jeesuse Kristuse ristimispäevaks. Nii voolas seal pühitsetud vesi kuldsest kraanist carrara marmorist raiutud vaasi. Kivikabelit kasutati aasta ringi.
1902. aastal viidi Vene turult minema vanakraamiturg ehk täika. 1909. aastal toodi aga sinna üle seni Harju värava juures tegutsenud Heinaturg. Küttepuude, heinte, vilja ja puunõudega kaubitsejad täitsid platsi idakülje peaaegu Tartu maanteeni.
Eliel Saarinen nägi oma 1913. aastal koostatud Suur-Tallinna projektis Vene turu kohale esindusväljaku koos uue raekojaga. Alanud Esimene ilmasõda tõmbas aga selle plaani realiseerimisele kriipsu peale.
1920. aastatel toodi Vene turule linna bussijaam, mis jäi sinna neljakümneks aastaks. Kunagiste turuputkade kohale ehitati aga kunstimuuseumi suur hoone. 1939. aastal nimetati Vene turg ümber Viru väljakuks. Aasta hiljem andsid aga nõukogude okupatsioonivõimud sellele suure juhi auks Stalini väljaku nime.
Saksa okupatsiooni ajal kandis Viru väljak Wierländischer Platzi nime. 1944. aasta märtsipommitamises põlesid 1918. aastal tänase Viru hotelli kohale kerkinud kunstimuuseumi hoone, Gonsiori tänav, samuti Tartu maantee ning Estonia puiestee alguse majad.
Pärast sõda nimetas nõukogude võim peaaegu lagedaks põlenud Viru väljaku taas Stalini väljakuks. Kalevi aed muudeti tänavamaaks ja haljasalaks.
Piirkonda asuti kavandama taas linna esindusväljakuks. Uhkete hoonetega ümbritsetud väljaku krooniks oleks olnud kõrge torniga Nõukogude maja tänase Viru keskuse kohal. Väljaku keskel seisnuks Võidu monument suure juhi enda kujuga. Koos Staliniga kadusid aga õige pea ka suurejoonelised ehitusplaanid. 1958. aastal valmis veel enamvähem vanade kavade järgselt Eesti Energia peahoone, tänane Meloni kaubamaja, mis müüris lisaks Tartu maantee algusele kinni ka Maakri tänava ajaloolise sihi.
1960. aastal nimetati Stalini väljak Keskväljakuks. Samal aastal avati väljaku ääres Tallinna kaubamaja moderne hoone. 1968. aastal alustasid soomlased 23-korruselise Viru hotelli ehitust. Enne seda lammutati keset väljakut üksikuna seisnud kolmekorruseline kivimaja, mälestus Gonsiori tänava endisest algusest. Tallinna esimene tõeline pilvelõhkuja avas uksed 1972. aasta mais. Kaks aastat varem oli Keskväljakust saanud taas Viru väljak. 1978. aastal avati Tammsaare mälestusmärk, mis andis hiljem Viru hotelli ja Estonia teatri vahelisele pargialale kuulsa kirjaniku nime.
1975. aastal sai pärast sõda rajatud Laikmaa tänava ääres valmis Tallinna teenindusmaja suur hoone, mis kümmekonna aasta eest Tallinki hotelliks ümber ehitati. Sellega külgnevad kaks kivimaja ehitati juba 1950. aastate alguses. Viru hotelli ja Laikmaa tänava vahele tekkinud suurele väljakule rajati aga parkla ja marsruuttaksode peatused.
1980. aasta olümpiaregati eel lammutati viimased vanad majad Narva maantee-Laikmaa tänava nurgal, nende hulgas ka 1909. aastal ehitatud lastepolikliiniku hoone (algselt koolimaja). Viru hotelli vastu üle Narva maantee ehitati linna uus postkontor (täna ehitatud ümber kaubamajaks).
Seni viimane vaatus Viru väljaku sündmusterohkes ajaloos algas uue sajandi alguses, kui asuti ehitama Viru keskuse lahmakat hoonet. Mõned aastat hiljem ehitati vanade kivimajade asemele Narva maantee ja Hobujaama tänava nurgal Foorumi ärihoone. Tühjale platsile postkontori kõrval, kus oli aastakümneid asunud bensiinijaam, kerkis aga Nordic Hotel Forum.
Lähitulevikus plaanib linn muuta Viru väljaku ümbruse vaid jalakäijate, kergliikluse ja ühistranspordi alaks.
Järgmisel laupäeval räägime Vabaduse väljaku ajaloost.
