Arheoloogid kinnitasid ajalugu muutvas avalduses, et pikalt oodatud DNA proovi tulemused kinnitavad ilma kahtluseta, et skelett kuulub kuningale, kes langes üle 500 aasta tagasi lahingus, vahendab Daily Telegraph.

Enam kui 140 üle maailma kokku tulnud ajakirjaniku ees esinenud Leicesteri ülikooli uurimismeeskond nimetas leidu tõeliselt hämmastavaks.

„Daamid ja härrad, Leicesteri ülikooli akedeemiline järeldus on, et ilma põhjendatud kahtluseta on Greyfriarsist ekshumeeritud isik tõepoolest Richard III, viimane Plantageneti soost Inglismaa kuningas,“ ütles uurimistööd juhtinud Richard Buckley.

24 tundi varem avaldati esimest korda foto Richard III lahingutes kannatada saanud kolbast. Teadlased paljastasid ka haua asukoha.

Skeleti asendist järeldasid teadlased, et kuningas oli matmise ajal kinni seotud. Luudel on teadlaste sõnul tõsised kahjustused.

Skeletil oli mehe kohta ebatavaliselt habras, peaaegu naiselik ehitus. Surnu vanuseks hinnati hilised 20. või varased 30. eluaastad. Richard III suri 32-aastaselt.

Ilma ebanormaalsuseta seljas oleks skelett olnud 172 sentimeetrit pikk, mis oli keskaegse mehe kohta üle keskmise.

Skeletilt leiti kokku kümme vigastust, neist kaheksa koljult. Vigastused viitavad sellele, et kuningas võis kaotada oma kiivri.

Skelett avastati sügisel frantsiskaani kloostri ajaloolisest vundamendist Leicesteris, omavalitsuse autoparkla alt Leicesteri katedraali juurest.

Järgmise aasta algul viiakse kuninga jäänused üle katedraali, mille juurde asutatakse külastuskeskus, kus on võimalik Richard III elulooga tutvuda.

Keskaegsete säilmetega on pärast leidmist tehtud mitmeid teaduslikke katseid ning ajaloolased on väljendanud kindlust, et tegemist on tõepoolest 15. sajandi tuntud monarhi jäänustega.

Ekspertide meeskonnad on üksteisest sõltumatult määranud skeleti vanust radioaktiivse süsiniku meetodil, uurinud DNA-d, teinud kompuutertomograafuuringuid, võrrelnud oma andmeid relva-, trauma-, elustiili- ja toitumisekspertide andmetega, enne kui tulemused esmaspäeval teatavaks tehti.

Kolju on ilmselt saanud tugeva löögi, mis on kooskõlas kuninga vägivaldse surmaga.

Kui kuningas Henry VII surnukeha Leicesterisse vedas, oli selle pea vastu kivi põrganud ja kolju purunenud.

On olemas ka märgid noolest selgroos ning skolioosist ja selgrookõverusest, mida on Richard III puhul mainitud.

Skelett ei olnud tõenäoliselt maetud ei surilinas ega kirstus, mis langeb kokku ajalooliste andmetega, mille järgi mattis järglane Henry VII Richard III lugupidamatult.

Richard III, keda William Shakespeare nimetas kõige koletislikumaks türanniks, kes mõrvas Londoni Toweris kaks printsi, hukkus Bosworthi lahingus, mis lõpetas kaheaastase Rooside sõja.

Richard III surm märkis Tudorite dünastia algust.