Impeeriumite edetabel: Kes on läbi aegade suurima hiigelriigi püsti pannud?

 (58)
Impeeriumite edetabel: Kes on läbi aegade suurima hiigelriigi püsti pannud?
Wikimedia commons

Venemaa on küll suur ja lai, aga ta pole olnud läbi aegade suurim impeerium maailmas. Praegu 17 miljoni ruutkilomeetrine riik küll tekkis koloniaalvallutuse käigus, nagu ka ligemale kümne miljoni ruutkilomeetrised Kanada, Hiina ja USA, ja neist mõnevõrra väiksemad Brasiilia ja Austraalia. Läbi aegade suurimate riikide (peamiselt vallutusega kokku kopsitud impeeriumite) edetabel peaks olema järgnev:

1. Briti impeerium (36,7 miljonit ruutkilomeetrit)
Suurima ulatuse saavutas Briti koloniaalimpeerium aastail 1917-1922, ehk siis ajal, kui näiteks USA oli ammu lahku löönud. 1931. aastal asendati koloniaalimpeerium küll märksa sõbralikumalt koos püsiva Briti Rahvaste Ühendusega. Kui arvestada juurde alad, mis varem Briti võimu all olnud, oli Briti impeeriumi suuruseks lausa 39,8 miljonit ruutkilomeetrit.

2. Nõukogude impeerium (35,7 miljonit ruutkilomeetrit)
Venemaa keisririigi suurim ulatus 1866. aastal oli 22,8 miljonit ruutkilomeetrit, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) saavutas aga tankiroomikute toel Teise maailmasõja lõpuks 22,4 miljonit ruutkilomeetrit. Kui arvestada juurde Ida-Euroopa riigid, mis olid Nõukogude armee kontrolli all, samuti satelliitriigid, mis samasuguse võimukorra ka Aasias, Aafrikas ja Kesk-Ameerikas püsti panid, oli nõukogude impeerium kõigi aegade suuruselt teine. Tundub küll, et Puna-Hiina ja Aafrika marionetid korraga selle numbri sisse ei mahu.

Seotud lood:

3. Mongolite impeerium (33,1 miljonit ruutkilomeetrit)
Tšingis-khaan pani sellele küll aluse, aga suurima ulatuse saavutas mongolite maailmariik Batu-khaani ja tema järglaste ajal aastaiks 1238-1268. Meie esivanemad Eestis mongoleid küll ei näinud, aga see riik laiutas ajuti Aadria merest kuni Vaikse ookeanini. Mõned kaardid küll liialdavad nende võimu ulatumisega Siberis Kaug-Põhja välja, aga koost lagunes see hiigelriik ruttu, nii nagu enamik temasuguseid enne ja pärast.

4. Hispaania koloniaalimpeerium (19,4 miljonit ruutkilomeetrit)
Keiser Karl V ajal (kes valitses 16. sajandil keisrina Saksamaad ja kuningana Hispaaniat) räägiti, et päike tema riigis kunagi ei looju. Suurima ulatuse sai Hispaania impeerium aga alles aastaiks 1740-1790. Ja siis saabus kiire langus, kui terve Ladina-Ameerika end emamaast lahti kiskus. Märkus: Kuigi 1580-1640 olid Hispaania ja Portugali impeeriumid ühendatud, siis tollane ulatus jäi 18. sajandi omale tugevasti alla.

5. Natsi-Saksamaa ja teljeriigid (15,7 miljonit ruutkilomeetrit)
Teises maailmasõjas nn Teljeriigid küll ühist impeeriumi ei moodustanud, aga nende vallutusi võib  lugeda ka ühiselt kokku: Jaapan 7,4 miljonit, Saksamaa 3,9 miljonit, Itaalia 3,7 miljonit ruutkilomeetrit. Kõrghetkeks 1942, siis sai ka sõjaline aur otsa. Õigem oleks küll lugeda neid riike eraldi, aga Hitleri impeerium just üksi kõrgele kohale ei pääse.

Loe veel

6. Kalifaat (13,2 miljonit ruutkilomeetrit)
Rooma riik oli juba sajandeid alla käinud, Bütsantsist polnud vastast, nagu teisel poolel ka Pärsia impeeriumist. 7. sajandil alanud islami maailmavallutus murdis vähem kui sajandiga end Püreneede, Lõuna-Itaalia ja Väike-Aasia aladeni välja, teisel pool oli piiriks alles India. Aga siis pandi ka see ekspansioon seisma. Mõõga jõul, muidugi.

7. Prantsuse koloniaalimpeerium (12,6 miljonit ruutkilomeetrit)
Haarata enda kontrolli alla tohutuid alasid Sahara kõrbes ei vajanud küll tohutut sõjalist pingutust, aga kui juba Aafrika pärast kiskumiseks läks, jäi just Prantsusmaa tugevalt peale. Suurimaks ulatuseks nimetatakse aastaid 1905-1960, ehk aega, kui näiteks Quebec ja Louisiana olid juba käest antud, aga suurem osa põhjapoolsest Aafrikast Prantsuse värve kandis. Kui varasemad valdused juurde liita, siis on prantslaste võimu näinud 14,9 miljonit ruutkilomeetrit maad. Ristisõdijate aegsed valdused vist ei lähe arvesse.

8. Hiina impeerium (12 miljonit ruutkilomeetrit)
Täna kuulub kommunistliku suurrriigi võimu alla 9,7 miljonit ruutkilomeetrit, sh 1951. aastal okupeeritud Tiibet ja välja arvatud 1949. aastast eraldi olev Taiwan. Suurim ulatus oli impeeriumil aga 18. sajandil Qingi imperaatorite ajal, kui ka Välis-Mongoolia ja Tõva veel Pekingi käske kuulasid.

9. Ameerika Ühendriigid (10,1 miljonit ruutkilomeetrit).
Alustati 13 osariigiga, kes Briti võimu alt lahku lüües ühendriigid püsti panid, jätkati 18. sajandil ekspansiooniga läände, haarati suur tükk Mehhiko küljest, ja 1898. aasta sõjaga ka veel Filipiinid ja Kuuba, mis küll peagi eraldi teed läksid. 1947-86 olid USA hoolduse all ka Mikroneesia saarestikud. Praegune pindala 9,6 miljonit ruutkilomeetrit.

10. Kanada (9,97 miljonit ruutkilomeetrit)
Briti valdused, mis USA-ga ühineda ei kavatsenud, laienesid läände samas tempus lõunanaabriga, kuni tuli vastu Alaska, mille venelased olid USA-le müünud. Prantslased olid oma valdused Kanadas kaotanud juba 1763. aastal, tänaseni nõuab Quebec endale suuremat vabadust, kuid Kanadast lahku pole veel löönud.

  • 11. Portugali koloniaalimpeerium (1815-22: 8,9 miljonit km2)
  • 12. Brasiilia (praegu 8,5 miljonit km2)
  • 13. Austraalia (praegu 7,7 miljonit, 1918-75: 8,1 miljonit km2)
  • 14. Uiguuri kaganaat (8. sajandil: 7,7 miljonit km2)
  • 15. Jaapani impeerium (Teises maailmasõjas vallutatud 7,8 miljonit km2)
  • 16. Pärsia impeerium (5. saj eKr: 6,2 miljonit km2)
  • 17. Seldžuki impeerium (11. saj: 5,9 miljonit km2)
  • 18. Rooma impeerium (2. sajandil 5,7 miljonit km2)
  • 19. Osmanite impeerium (1590. aastatel: 5,6 miljonit km2)
  • 20. Makedoonia Aleksandri impeerium (4. saj eKr: 5,4 miljonit km2)