Ajavahemikus 1850-1930 kolis üle ookeani viis miljonit sakslast, tipuks oli 1881-1885, mil kokku miljon sakslast seadis end korraga sisse Kesk-Läänes. 1820-1930 kolis üle ookeani 3,5 miljonit britti ja 4,5 miljonit iirlast, eriti suur laine Iirimaalt saabus 1840. aastate lõpus suure näljahäda tõttu.Paljud neist tulid sisuliselt kaks kätt taskus või siis pisikeste kompsudega, ehk esmalt täienes vaid vaeste mass tänavail.

Kui varem saabus sisserändajaid pigem väiksematel alustel, mis ei pruukinudki ookeani teisele kaldale jõuda, siis 1880. aastatel avanes uus võimalus Ameerikasse jõuda juba suurtel ookeaniaurikutel, mis tegi ka sõidu odavamaks ja tungi Ameerikasse minna veelgi tugevamaks. Enamasti olid tulijad vanuses 15 kuni 30 aastat, ning sedapuhku võis tõesti rääkida juba immigrantide uputusest, kui kokku 25 miljonit eurooplast kolis üle Atlandi. Itaallased, kreeklased, ungarlased, poolakad, kuni neli miljonit juuti, mõistagi ka üha rohkem eestlasi, kõik lootsid kodusest vaesusest välja pääseda pika teega uuele kodumaale.

Immigrandid ujutasid üle Põhja-Ameerika linnad, kuigi paljud neist lootsidki leida uut maad, et oma elu jalule seada. Tööstuslik kasv oli võimalik tänu üha uue odavtööliste massi saabumisele, kuid ühtlasi kasvas üle pea ka kõiksuguste immigratsiooniga kaasnevate probleemide hulk. Kasvasid vaeste slummid, tänavapilti ilmus üha enam ka kerjuseid, kasvas ka kohalike elanike võõraviha ja hirm uute sissetulijate suhtes. Juba 1893. aastal loodi Immigratsiooni Piiramise Liiga, mis hakkas nõudma immigratsiooni piiramist.

1875. aastal võeti vastu esimene immigratsiooniseadus USA-s, mis keelustas odavtööjõu importimise Aasiast. 1882. aastal võeti vastu eraldi seadus, et piirata hiinlaste sisserändu. 1894. aastal laienes ühine kontroll ka Kanada sadamatele.

1910. aasta oli kõrghetkeks itaallaste sisserännule, keda saabus mõne aastaga 5,3 miljonit. 1,5 miljonit rootslast ja norralast saabus, ehk iga viies elanik tollastest Põhjamaadest. Venemaalt hakkas ka üha enam inimesi saabuma. Juudid põgenesid pogrommide eest, aga enamasti saabus lihtsalt sadu tuhandeid inimesi paremat elu otsima. Ka hakkas pihta mastaapides oluliselt väiksem sisseränne Eestist. 

1900 elas USA-s 2,6 miljonit sakslast, 1,6 miljonit iirlast, 1,2 miljonit kanadalast, 1,2 miljonit britti jne. Kokku 10,3 miljonit mujal sündinut ehk 14 protsenti kõigist ameeriklastest.  1930 elas aga 1,8 miljonit itaallast, 1,6 miljonit sakslast, 1,4 miljonit britti, 1,3 miljonit kanadalast, 1,3 miljonit poolakat, 1,2 miljonit venelast, jne. Kokku 14,2 miljonit mujal sündinud isikut ehk 12 protsenti kõigist ameeriklastest. 

Kuid eriti tõsiseid probleeme oli kirjaoskamatute asiaatidega. USA kongress seadus 1917. aastal nõude, et Ameerikasse saabuja peab oskama lugeda ja kirjutada. 1921. aastal kehtestati aga erakordse kvoodi akt, mis asendati 1924. aastal juba püsiva immigratsiooniseadusega, mis kehtestas just piirangu, numbrilise immigratsioonikvoodi Ameerikasse saabujatele.

Riiki lubati vaid murdosa neist, kes tahtsid. Mõistagi tähendas see ka seda, et paljud USA sadamatesse saabunud pidid samade laevadega sunnitud tagasiteele asuma.

Igast riigist tohtis saabuda vaid kaks protsenti inimesi, arvestades nendest riikidest juba Ühendriikides end sisse seadnutega. Itaallasi tohtis saabuda veel vaid kuni 4000 inimest aastas, mujalt vaestest riikidest veelgi vähem, jne, mistõttu immigratsioonikvoodi kehtestamine tähendas suure Ida- ja
sisserännu lõppu. Aastas tohtis saabuda Ühendriikidesse vaid kokku 165 000 inimest.

Põhja-Euroopa kvoodid olid küll suuremad: sakslastele 52 000, brittidele 34 000, iirlastele 29 000, rootslastele 9500, norralastele 6500 aastas, prantslastele 4000, jne. Poolakatele 6000, itaallastele 3900, tšehhidele ja slovakkidele 3000, venelastele 2300 aastas. Aafriklastele 1200. Eestlaste kvoot oli 124 inimest.

1965. aastast kehtib USA-s tänane immigratsiooniseadus, mis ametlikult kaotas 1924. aasta immigratsioonikvoodi, aga seadis sisse eelistatud sissepääsu vajalike oskustega isikutele. 1990. aastal suurendati kvooti küll 700 000 inimeseni. Ameerikasse pääsemine eeldab sisuliselt lotovõitu.

Kuid ükski looduslik või ehituslik barjäär pole takistanud miljonite illegaalide valgumist üle Mehhiko piiri.