Imelihtne! Britid leidsid vastuse Stonehenge`i hiidkivide transpordi küsimusele

 (119)
Imelihtne! Britid leidsid vastuse Stonehenge`i hiidkivide transpordi küsimusele
Stonehenge.AP

Muinasaegne megaliitrajatis Stonehenge on arheoloogidele juba kaua suureks mõistatuseks olnud. Ennekõike on pead murtud selle üle, kuidas küll kiviaja inimesed ehituseks vajaminevad kivilahmakad enam kui kahesaja kilomeetri tagant kohale tõid.

Osad megaliidid, mida Stonehenge`i juures kasutatud on, pärinevad Walesist Preseli mäestikust, mis asub Stonehenge`ist 225 kilomeetri kaugusel. Ent kuidas küll võisid eelajaloolised inimesed sellise tööga hakkama saada? 5500 aastat tagasi, mil ehitus lahti läks, polnud ju ei autosid ega ronge, millele hiidkive laadida.

Spekuleeritud on igasuguste erinevate versioonidega, sealhulgas üleloomulike jõudude sekkumise ja muuga, ent nüüd tõendas üks Londoni ülikooli praktiline katse, et tegelikult on neid kive üsna lihtne arhailiste vahenditega nihutada, kui vaja.

The Telegraph kirjutab, et Londoni ülikooli teadlasterühm asetas kivi mägivahtrapuust saanile ja sikutas seda mööda kasetüvedest palkteed. Sellisel meetodil oli kivi nihutamine üllatavalt kerge. Tonnist kivi suutsid vaid kümme inimest liigutada kiirusega kolm meetrit viie sekundi jooksul.

Esimene vasakpoolne tõmbaja on täitsa kiviaegse välimusega. AP
Seotud lood:


See teeb enam kui miili (1,6 km) tunnis, kui tõmmata pidevalt, mitte lühikeste jõnksudena, nagu seda katse raames tehti. 225 kilomeetrit võiks tonnise kiviga pidevalt vedades läbida umbes kuue ööpäevaga.
Stonehenge`i kivid on küll kaks korda raskemad, aga see ei tähenda, nagu ei võinuks neid omal ajal vedada ka suurem grupp, näiteks 20 inimest. Kiviajal elas neis piirkondades tuhandeid inimesi, mis tähendab, et mõnel hõimupealikul polnud tõenäoliselt suur vaev kivide vedamiseks vajaminev rahvamass kokku kamandada.

Doktorant Barney Harris ütles, et ta oli tõeliselt jahmunud, kui nägi, kui vähe inimesi kivide liigutamiseks vaja on. „Tõsi – meie tegime katse siledal maal ja kive Preseli mägedest kohale tuues on vaja ületada ka orge ja mägesid,“ lausus ta Telegraphile. “Aga ka raskemal pinnasel töötab see süsteem üllatavalt hästi.“
Inimtransport on teadlaste sõnul ka parem härjaveost, mida tihti spekuleeritud on. Härjad ei ole eriti koostööaltid ja neid on keeruline kontrollida.

Sarnaseid saane või lohisteid kasutasid ka hiinlased, kui Pekingisse ehitati Keelatud linna nimeline hoonetekompleks, milles asus keisririigi keskus. Mõned seal kasutatud kiviplokid kaalusid 123 tonni.